Debatt. Rahastamise vähenemine ei luba pikalt ette plaanida

16. jaanuar 2014, 00:00

Riigikontroll leidis, et  omavalitsused teevad tihti investeeringuid sõltuvalt sellest, mille jaoks on kusagilt fondist võimalik raha saada. Kas omavalitsuste nn euroraha kasutamise võimalusi tuleks muuta?

Riigikontrolli audit viitab ­õigustatult paljudele kitsaskohtadele piirkondade arengu planeerimisel. Kuid enne, kui riik ja omavalitsused ei suuda omavahel kokku leppida ülesannetes ja nende rahastamises, ei tasu suuri muutusi oodata.

Kuna omavalitsuste rahastamine on vähenenud, püüavad vallad ja linnad anda endast parima, et teha vajalikke investeeringuid. Sellises olukorras on aga võimatu midagi pikaajaliselt planeerida. Arengukavadest ei ole kujunenud mitte arengudokument, vaid “soovide nimekiri” - põhimõttel, et sinna kõik vajalikud investeeringud sisse saaksid. Küll siis hiljem on näha, mis projektist on võimalik rahastus saada, et investeering ellu viia. Põhjusi selliseks käitumiseks on mitu.

Ebaselge rahastamine. Esiteks on omavalitsuste rahastamine praegu äärmiselt ebaselge ja tulevik ebakindel.  Omavalitsusi on valusalt löönud mitu riigi otsust, mis on tehtud tihtipeale kiirustades ja tagajärgi analüüsimata.

Meenutagem omavalitsustele eraldatava tulumaksu protsendi vähendamist, käibemaksu tõusu, hariduse rahastamist, kodualuse maamaksu vabastust jne. Tundub, et riik ongi huvitatud nõrgast omavalitsusest, sest see on kuulekam ja seda on lihtsam riigivalitsejate soovide järgi käituma panna.

Täiesti arusaamatu on ka riigikogu liikmete katuseraha pakkumine omavalitsustele, et kui oled “õiges” erakonnas, siis saad riigilt mõne objekti kordategemiseks rahalist toetust. Selline käitumine meenutab mitte põhjamaade poliitilist kultuuri, vaid pigem lõunamaade stiili. Ei ole normaalne, kui keegi saab oma suva järgi jagada maksumaksjatelt kogutud raha. Kunagi ei ole kindel, et see aitab investeerida just kõige vajalikemasse objektidesse.

Olematu regionaalpoliitika. Õigupoolest meil Eestis praegu regionaalpoliitika ei toimi. See, et räägitakse ainult haldusreformist, ei muuda elu äärealadel kuidagi paremaks.

Olen nõus, et omavalitsused peaksid olema neile pandud ülesannete täitmiseks suuremad, kuid praegu ei taga suurem omavalitsus automaatselt paremat teenust. Praegu kujutatakse omavalitsusi kui pisikesi ja haldussuutmatuid maksumaksja raha raiskajaid. Tegelikult on omavalitsustel täita väga oluline roll ja tihtipeale võtavad keskustest kaugemal asuvad omavalitsused endale päris palju riigi ülesandeid. Seda kõike tehakse, et tagada ka äärealadel elamisväärne elu ja teenuste kättesaadavus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et riigi ja omavalitsuste vastandumine ei vii elu Eestis kindlasti edasi. Peaksime ajama ikka ühist asja, et muuta elu ka ­äärealadel elamisväärseks.

Paraku käitub riik ­Suure Peetrina ja omavalitsustel ei ole Väikese Peetrina just palju võimalusi piikonna edendamiseks.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. January 2014, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing