Marc Faberi pöörased mõtted

Föderaalreservi poliitika on loonud üle maailma palju probleeme, eriti madalama sissetulekuga inimestele, kes kulutavad oma sissetulekutest 30% energiale, transpordile, elektrile ja bensiinile, rääkis Faber. Tema arvates oleme hiiglaslikus finantsvarade mullis. Kõik on optimistid, kuid tema näeb maailma majanduse aeglustumist (vaadates näiteks Balti kuivindeksit). Mull võib lõhkeda mistahes päeval.

"Peame eristama finantsmajandust, finantssektorit ja hästi hakkama saavaid inimesi, kes saavad tulu varade tõusvatest hindadest, veini, kunstiteoste, maalide, võlakirjade, aktsiate ja eliitkinnisvara hinnatõust tavalisest inimesest ehk niinimetatud mediaanleibkonnast ehk töölisklassist," ütles Faber Trish Regani poolt tehtud intervjuus.

"Föderaalreservi poliitika on tegelikult valmistanud neile üle maailma palju probleeme. Keskpank ei ole ainus vastutaja, miks nafta hind on tõusnud 1999. aasta 10-12 dollarilt barrelist praegusele 100 dollarile barrelist. Toiduainete hinnad ja paljude teiste kaupade hinnad on tõusnud," märkis ta.

"Teile, kes te siin Bloombergis istute – noored mehed – teile avaldab kütuse hinnatõus vähest mõju. Aga paljudele vaestele avaldab see mõju," lisas Šveitsi fondijuht.

Siis peatus ta IMFi ettepanekul kehtestada Euroopas rikastele ühekordne rikkuse maks – 10% nende varadest. "Ma võin teile kinnitada, et selline ühekordne maks muutub lõpuks iga-aastaseks maksuks," ütles Faber.

Kuidas aga aidata väiksema sissetulekuga inimesi? "Kõik Föderaalreservi professorid ja akadeemikud ei ole tegelikult mitte ainsatki päeva oma elus töötanud erasektoris ja uurimused, mida nad kirjutavad, neid ei loe mitte keegi. Keegi ei ole nendest huvitatud," ütles Faber. "Miks nad ei taha kirjutada midagi sellest, kuidas struktureerida majandussüsteemi sedasi, et elatusstandard tõuseks enamusel inimestel?"

Faber tõmbas paralleeli 19. sajandiga, mil USA-l oli väga väike valitsus. "Kogu valitsus – kohalik, osariigi, keskvalitsus – moodustasid vähem kui 20% majandusest. Nüüd on need juba ligi 50% majandusest," jätkas ta.

Mida suuremaks muutub valitsus, seda väiksemaks jääb majanduskasv ning seda enam korrumpeerunumaks muutub süsteem, kinnitas Faber. "Suured ettevõtted ja eriti raha trükkijad on maailma kõige mõjuvõimsamad inimesed ja nad kontrollivad valitsusi. USA riigikassa, Föderaalreserv ja valitsus on üks ja seesama. Föderaalreserv finantseerib riigikassat, et valitsus saaks minna sõtta Iraaki ja Afganistani. Siis nad finantseerivad tuluülekandeid, et osta hääli ja saada valituks," lisas ta.

Bitcoinist Faber palju ei arva. "Eelistan füüsilist kulda, hõbedat ja plaatina bitcoinile," ütles ta. "Bitcoinil võib tekkida tugev konkurents. Kullal, hõbedal ja plaatinal ei ole konkurente. Kuidas hinnata bitcoini väärtust? Ma võin mingil määral hinnata kulla väärtust võrreldes kulda üle maailma ringleva raha hulgaga, rikkuse, rahabaasi ja krediidi kasvuga või tootmiskuludega. Seetõttu on mul mingid mõtted, palju võiks kuld olla väärt. Kuidas hinnata Netflixi? On see üle- või alahinantud? Aga Tesla?"

Samuti võttis ta sõna intressimäärade teemal. "Nüüd ma tahan teile näidata ja rääkida, kuna ütlesite, et madalamad intressimäärad aitavad inimesi," alustas Faber. "Kui rahatrükk aitab kõiki, siis miks kõigil riikidel maailmas ei ole alati nullintressimäärasid? Kõik saaksid ju rikkaks. Trükkige aga raha ja enam ei pea tööd tegema."

"Ma võiksin vedeleda terved päevad voodis ja käia vaid õhtuti joomas," ütles Faber. "Nii et trükkige kogu aeg raha ja kõik on õnnelikud. Paraku need asjad ei sobi kokku. Elate New Yorgis. Kas te tegelikult kah usute, et elatustase kasvab 1,2% aastas? Päriselt kah usute seda või? Tundub nagu, et see kasvab viis või kümme korda sellest enam. Teiseks, hoides intressimäära nullil protsendil, karistate te intressitulu teenijaid, säästjaid, oma vanemaid. Miks peaksid vanemad spekuleerima aktsiate, kinnisvaraga ja kõigega, mille hinnad päikese all liiguvad?"