Uudised
15. jaanuar 2014 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

PRIA toetas maksuvõlglast

Riigile üle 22 000 euro võlgu olev MTÜ Eesti Sojaliit sai hiljuti põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) turuarendustoetuseks ligi 101 000 eurot.

PRIA kinnitusel peavad nad aga toetust andma, sest nii on kirjas määruses.

Sojaubade kasvatamise ning sojaubadest valmistatud toodete tarbimise edendamiseks asutas seitse põllumajandustootjat ja sojaoa töötlejat 2006. aastal MTÜ Eesti Sojaliit.

Juba samal aastal hakkas PRIA maksma liidule turuarendustoetust. Kuue aastaga on kokku makstud üle 515 000 euro. Lisaks sellele eraldas ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) 2009. aastal sojaliidule 16 417 eurot toetust Eesti sojaklastri algatuseks.

Järjekordne toetus. Üle-eelmise aasta septembrist on Eesti Sojaliidul riigi ees käibemaksuvõlg, mis on praegu 17 000 euro suurune. Sellele lisandub 5100 euroni paisunud intress. Kuid sellest hoolimata andis PRIA liidule hiljuti järjekordse, ligi 101 000 euro suuruse toetuse.

“Selle toetusmeetme puhul ei ole PRIA-l võimalik takistada toetuse määramist ja maksmist sellisele maksuvõlglasest taotlejale, nagu oli MTÜ Eesti Sojaliit,” selgitas PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik.

Kontrollitakse vaid MTÜ liikmete maksuvõlga. Järgnev põhjendus võib panna küll pead vangutama, ent vormiliselt on kõik korrektne ja vastab meetme määrusele.

Nimelt kontrollitakse turuarendustoetuse toetuse saamisel küll seda, et MTÜst taotleja liikmel ei oleks maksuvõlga, kuid taotleja enda maksuvõla puudumise nõuet meetme määrus ei sätesta. Seetõttu ei saa PRIA seda tingimuseks seada ja rakendusasutusena ei ole neil ka toetusega seotud nõuete kehtestamiseks pädevust.

“Meie turukorraldusbüroo kinnitusel on see esmakordne juhus, kus turuarendustoetusega seoses selgub MTÜst taotleja enda maksuvõlg. Loomulikult peame sellist olukorda kahetsusväärseks,” vahendas Sarv-Kaasik.

Eesti Sojaliidu juhatuse liikme Urmas Matsalu sõnul tekkis käibemaksuvõlg sellest, et PRIA toetuste kasutamisel tõlgendati erinevalt sisendkäibemaksu arvestamist.

Maksuamet leidis 2012. aastal, et sojaliidu sojatarbimist tutvustav tegevus ei ole seotud liidu põhitegevusega ja sisendkäibemaksuks arvestatud summad tuleb riigile tagasi maksta. “Sama probleem on minu teada olnud ka teistel liitudel. See oli väga ootamatu lähenemine maksuameti poolt. Liidud arvasid ühtemoodi ja maksuamet teistmoodi,” lausus Matsalu.

Tema kinnitusel vähendab liit tasapisi võlga ja kevadel loodetakse maksuametiga paika saada võla ajatamise graafik.

Raha teavituseks

MTÜ Eesti Sojaliit juhatuse liikme Urmas Matsalu sõnul kuluvad PRIA toetused soja kasutamise selgitustööks. Liidu maksuvõlg tekkis tema sõnul sisendkäibemaksu väärast arvestamisest.

Kuidas on Eesti Sojaliidul läinud? Tegutseme 2006. aastast. Selle aja jooksul on olnud paremaid ja halvemaid aegu. Vahepeal oli ka seisakuaastaid, kus tegevust ei olnud.

Milleks olete kasutanud PRIA toetusi? PRIA-lt saame turuarendustoetust, mis on antud soja kasutamise selgitustöö tegemiseks. Me teavitame inimesi, mis on soja, miks seda võiks tarbida jne.

Mis põhjusel on MTÜ-l aastast 2012 maksuvõlg? See tekkiski seoses PRIA toetusega. Kui meile esitati arveid, siis me arvestasime käibemaksu sisendkäibemaksuks. Maksuamet leidis aga meid kontrollides, et soja tutvustamine ei ole seotud meie põhitegevusega ning sisendkäibemaksuna seda arvestada ei saa. Sellest tekkis käibemaksuvõlg.

Mida PRIA maksuvõla kohta ütles? PRIAga ei ole me maksuvõla teemal rääkinud.

Loodate võla ära maksta? Ikka, me tasapisi iga kuu vähendame seda ja arvan, et märtsis-aprillis saame maksuametiga ka ajatamise graafiku paika. Sama probleem on minu teada olnud ka teistel liitudel. Maksuameti lähenemine oli väga ootamatu. Liidud arvasid ühtemoodi ja maksuamet teistmoodi.

Kas Eestis praegu sojauba kasvatatakse? Normaalset saaki andev sort on praegu alles aretamisel. Jõgeva Sordiaretuse Instituut tegeleb sellega.

Kas Eesti soja oleks konkurentsivõimeline? Soojal maal kasvatatud sojad kipuvad olema GMOd (geneetiliselt muundatud organismid – toim). Eesti soja puhul saame olla kindlad, et see on ökoloogiliselt puhas. Lisaks katsume seda osaliselt ka mahedalt kasvatada.