11 ideed, mis panevad su säästma

Üks põhjusi aja mahavõtmiseks on kas või oma eesmärkide läbimõeldud paikapanemine. Ka finants­eesmärkide, sest pensionieas või töökoha kaotuse korral ei viska me hambaid varna. Samuti vajavad arved ja laenud edasimaksmist. Kuidas kaitsta end selle vastu, et tuul meie rahakotis puhuma ei hakkaks?

Alustame kõigepealt faktidest.  Eesti Konjunktuuriinstituudi 2013. aasta küsitluse tulemusena võiks Eesti elanike hinnangul nende igakuine pension moodustada tulevikus 74% keskmisest palgast (Eesti praeguse keskmise palga puhul nt 688 eurot). Praegune sotsiaalkindlustussüsteem tagab aga tulevikus pensioni, mis moodustab Eesti keskmist palka teenivate inimeste sissetulekutest vaid 40% (372 eurot).

Sama lugu on ka säästmisega. Ehkki kodu­majapidamiste hoiuste mahud teevad pankades “rekordeid”, on raha kontsentreerunud väga vähese hulga inimeste kätte. Swedbanki aastatagune uuring näitas, et kui keskmise kliendi hoius oli 2012. aasta III kvartali lõpus 3175 eurot, siis mediaan oli samal ajal vaid 273 eurot! Sama kinnitab ka Saar Poll finantskirjaoskuse uuring, mille järgi peaks tervelt 70% inimestest juba pärast kolme kuu möödumist sõpradelt (või kellelt iganes) laenu võtma, kui pere peamine raha sissetooja kaotab oma sissetuleku.

Kuidas astuda aga esimene samm ning alustada säästmist ja pikemas perspektiivis ka investeerimist? Mõttekeskuse Praxis avaldatud töö eestlaste säästmiskäitumise mõjutamise võimalustest pakub välja 11 ideed olukorra parandamiseks. Mõtted on reastatud vastavalt küsitluses osalenud inimeste eelistustele.

 

11 ideed

1. Säästmise populariseerimineKüsitluses osalenud hääletasid kõige paremaks ideeks säästmist propageerivad lood-telesaated, kus lihtsal ja huvitaval viisil tutvustatakse erinevaid säästmisvõimalusi ja edulugusid (nt telesaated “Tööotsija” ja “Võlast vabaks”). Tegemist on ühega paarist ideest, mida säästjad ise mõjutada ei saa, vaid see sõltub meediakanalitest ja reklaamiandjatest. Siit võib välja lugeda, et säästmis- ja investeerimisharjumuste tekkimiseks peab seda inimesele pidevalt meelde tuletama. Ehkki ühelt poolt peaks sellist kampaaniat tegema erapooletud  meediakanalid, näen, et suur rõhk on ka asjast huvitatutel ehk nii riigil, kes vajab jõukaid pensionäre, kui ka finantsasutustel, mis võiks oma toodetele ka rohkem reklaami teha.

2. Kui palju sa magusa peale raiskad?Üks väga hea võimalus säästmise tekitamiseks on koostada pere-eelarve ja vaadata, kui palju läheb kuus raha väheolulistele kulutustele (maiustused, alkohol, kohvikus käimine). Kui paberil või Excelis on asi ­aeganõudev, siis mitu panka pakub rakendusi, mis võimaldab su kulud  ära sildistada ehk konkreetsetesse gruppidesse jagada.Uuring tõi välja, et mida enam on inimesed seotud kohustustega (lapsed, majalaen), seda enam peavad nad oluliseks mittevajalike kulude jälgimist. Samas ei tööta see üldse noorte kohustusteta inimeste puhul, kes ei näe rahalugemises mitte motivaatorit, vaid ahistajat. See näitab, et elatakse vaid päev korraga ning pension tundub olevat mägede taga.

3. Kui suurt pensioni sa tahad?Uuringust tuli välja, et vaid väga vähesed inimesed on mõelnud, millist summat nad pensionipõlves soovivad teenida ja mida nad selleks juba praegu peavad ära tegema. Eesmärgikalkulaator aitab sul umbkaudu välja arvutada, kui palju pead sa raha kõrvale panema, et aastate pärast teatud summat saada. Sama võiks tegelikult kasutada ka endale säästupuhvri kogumiseks. Nt kui soovid panna kõrvale poole aasta sissetuleku, pead alates tänasest kuni 2019. aasta jaanuari panema iga kuu kõrvale kümnendiku palgast.

4. Lase osa raha enda käest ära võttaTööandja pensionikonto aitab säästa raha märkamatult. Üks võimalus on Praxise puhul leppida tööandjaga kokku, et raamatupidaja kannab iga kuu näiteks 95% palgast arvelduskontole ja 5% säästu- või pensioni­kontole.Sisuliselt on see minu arvates lisavõimalus näiteks teisele pensionisambale või alternatiiv säästmis- või investeerimistoodetele, kuhu inimene kogub läbi otsekorralduste samuti märkamatult raha.

5. Mine panka nõustamiseleProfessionaalse nõustamise korral on tegemist väga hea lahendusega. Esiteks on inimesel võimalus saada vastus just teda huvitavatele küsimustele ning lisaks on pädeval nõustajal võimalus pakkuda just kliendile sobivaid tooteid. Miinuseks on see, et nõustajad võivad lähtuda teinekord panga huvidest või pole piisavalt pädevad.Alternatiiviks pakuks välja erapooletuid infopakkujaid: näiteks meediakanaleid, mis jagavad enda, investorite, ettevõtjate arvamusi. Heaks alternatiiviks oleks ka pankadest sõltumatud eraisikuid nõustavad finantsnõustajaid. Neid aga meil paraku veel praktiliselt tekkinud ei ole.

6. Tee kuiva trenniVirtuaalne säästmine aitab Praxise hinnangul internetipangas läbi mängida erinevad säästmisvõimalused, võrrelda erinevaid pankade pakutavaid tooteid ja vaadata, kui palju on erinevate säästmisvõimalustega olnud võimalik teenida.Siia võiks tegelikult veel otsa liita erinevad virtuaalsed investeerimismängud (LHV Börsihai) ja kas või Monopoli ja Cashflow lauamängud, et panna inimesi mõtlema, kuidas raha tekib või hävib. Samuti on see hea pinnas pere-eelarve koostamisele.

7. Koos kulutamisega pane ka raha kõrvalePraxis toob teise “märkamatu” säästmise lahendusena välja võimaluse säästa koos kulutamisega. Välja on pakutud võimalus, et igale kaardimaksele lisanduks näiteks 5% “säästulisa”, mis suunaks raha inimese isiklikule säästu- või pensionikontole.Iseenesest on see tore idee, kuna see ei piira otseselt tarbimist ning võiks olla inimestele seetõttu motiveeriv – kulutada ju lubatakse! Samas nõuab see aga vastavate võimalustega deebetkaardi väljatöötamist. Alternatiiviks oleks pärast igat ostu panna umbes 5% rahast “hoiupõrsasse”, kuid see on aega ja distsipliini nõudev tegevus.Säästmise ja investeerimise üheks kuldreegliks on läbi aegade olnud see, et “maksa” iga kuu kõigepealt iseendale. See oleks väga lihtne, kuid tõenäoliselt paljudele demotiveeriv kuna see tundub nn. lisamaksuna.

8. Võrdle end naabrimehegaEestlastele on meeldinud ennast alati teistega võrrelda. Selle idee kohaselt saab inimene internetipangas võrrelda oma sääste teiste sarnases vanuses ja sissetulekuga inimeste keskmiste säästudega. See võimaldab kliendil saada teada, kas ta on teistega võrreldes rohkem või vähem sääste kogunud.Idee miinuseks tuleb pidada aga seda, et paljudel võib olla raha erinevate pankade kontodel ning samuti ei näita säästude võrdlemine inimese rikkust, kuna vaba raha võib hoida ka kinnisvaras, kullas, fondiosakutes, aktsiates või mujal.

9. Suurendame makseid II sambasseSelle idee puhul võiks olla inimestel vabadus oma II samba suurust ülespoole reguleerida, tõstes maksemäära näiteks 10%ni brutopalgast.Iseenesest pean seda heaks mõtteks, kuna kohustuslik rahakogumine aitab passiivsetel ja investeerimiskaugetel inimestel tublide tulemusteni jõuda.Üheks alternatiiviks oleks suunata ka maksed III pensionisamba fondidesse, kuhu võib investeerida maksuvabalt kuni 15% aasta jooksul tulumaksuga maksustatud summast. Maksimaalseks laeks on määratud kalendriaastas 6000 eurot.

10. Säästmine kui loteriipiletSelle ideelahenduse järgi osalevad kõik teatud säästmistootesse (nt tähtajaline hoius või pensionikonto) raha paigutanud kliendid kord aastas loteriis, mille peaauhind on korrutis aasta jooksul hoiustatud summast. Orienteeruva auhinnafondina nimetati fookusrühmas osalejatele hoiustatud summa sajakordset korrutist.

11. Pank reageerib muutustele sissetulekusSee lahendus kogus Praxise uuringus inimestelt kõige vähem poolehoidu.Asja idee on see, et palga suurenedes või ühekordse suure summa laekumise korral võtab pank kliendiga ühendust ja teeb talle personaalse pakkumise.See aga võib panna tundma, et pank “sorib” minu rahakotis. Passiivse pakkumise korral võiks idee minu arvates isegi töötada.  Näiteks kui pank saadaks pärast kevadist tulumaksutagastuse laekumist e-kirja ja pakuks investeerimistooteid, siis seda on raske “rünnakuna” võtta.