Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi teadur ei pea idaeurooplasi koormaks
Rootsi Göteborgi ülikooli teadur Joakim Ruist lükkab ümber vanas Euroopas europarlamendi valimiste eel valjeneva väite, et ELi vaesemate liikmesriikide kodanikud on koormaks nende riiklikule sotsiaalkindlustussüsteemile.
Ruist on Rootsi näitel läbi rehkendanud, kui suured on 2004. aastal ELi liikmeks saanud riikidest sisserännanutega seotud kulud ja tulud, ja jõuab järeldusele, et kokkuvõttes on mõju väga tagasihoidlik, kergelt plussis.
Positiivne tulemus ka brittide uuringul. Rootsi näide on Ruisti sõnul parim etalon ELi riikidele, mille põhikeel pole laialt levinud inglise keel ning kus avalikul sektoril on suurem ümberjaotav roll kui Suurbritannias. Neil põhjustel ei saa teaduri arvates Suurbritanniat etaloniks võtta, ehkki Suurbritannias tehtud sarnane uuring (mille Briti valitsus riiulile lükkas) jõudis rootslasega samadele järeldustele.
Briti uuring näitas veelgi suuremat positiivset mõju riigi rahandusele.
Euroopa Liidu asjatud hirmud. “Need diskussioonid, mida läinud aastal on kuuldud selles võtmes, et poliitikud Euroopa Liidus peaksid enam tähelepanu pöörama “tööjõu vaba liikumise negatiivsetele külgedele,” on tegelikult palju kära ei millestki,” kirjutab Ruist oma uuringut tutvustavas artiklis.
Näiteks korvab asjaolu, et sisserändajad maksavad vähem makse, kuna teevad madalamalt tasustatud tööd, tõsiasi, et immigrandid on valdavalt noore(ma)d inimesed.
Samad hirmud enne ELi laienemist. Ruist tõmbab paralleele hirmudega, mis valitsesid enne ELi laienemist. Ka siis kardeti massilist idaeurooplaste sisserännet. Toonane debatt oli Ruisti arvates vähem irratsionaalne, kuna siis polnud veel mingeid statistilisi andmeid, mis nüüd on olemas.
“Selle asemel, et valijatelt vabandust paluda, peaksid ELi poliitikud hoopis rusikaga vastu rinda taguma selle eest, et on miljonitele inimestele Ida-Euroopas taganud oluliselt suuremad vabadused ja võimalused, seadmata seejuures ohtu oma riigi majandust,” nendib Ruist.