Huvi vene keele õppimise vastu pole kadunud

Multilinguas on vene keele kursused populaarsuselt teisel kohal peale inglise keelt, mis on konkurentsitult olnud kõige populaarsem keel läbi aastate. Eestis on suur protsent elanikkonnast vene keelt kõnelev ja seetõttu tuleb ikka aeg-ajalt ette situatsioone, kus ladus vene keele oskus kasuks tuleb. Eks samal põhjusel on vene keele oskus eelis ka tööturul.

Vene keelt õppima tulevad inimesed toovad põhjustena välja, et praktikat pole tükk aega olnud, palju on ära unustatud ning ei julgeta rääkida, seega soovitakse vene keeles ladus keeleoskus saavutada. Motivatsiooni kursusele tulla annab kõige rohkem töö, kus keelt aeg-ajalt vaja läheb ja hea keeleoskus konkurentsieelise annab.

Firmasisesed kursused korraldatakse enamasti madalama kesktaseme õppureile. Vene keelt õpitakse Multilinguas rohkem algtasemetel. Avatud grupiõppe kursused on enamasti tasemetel A1.2 (elementaartasemel) ja A2 (madalamal kesktasemel). Firmasisese koolitusena on kõige rohkem A2 ja B1 (kesktaseme) gruppe. Kuna paljud inimesed on koolis vene keelt suuremal või vähemal määral õppinud, siis päris algajaid meil väga palju ei leidu. Kõige vähem toimub kõrgematel tasemetel kursuseid.

Kui vaadata meie õppurite vanust, siis võib öelda, et vene keele õppija on kõige tõenäolisemalt vanuses 25–35, kaldudes pigem 25–30 poole. Multilinguas õppijate statistika näitab isegi seda, et A1.2 ja A2 tasemel õppijad on üldiselt kuni 35aastased.

Kesktasemel õppijad on üle 30- ja üle 36aastased õpivad vene keelt mõnes kõrgema taseme grupis. Näiteks seetõttu, et praktiseerimisvõimalust pole neil tükk aega olnud, palju on meelest läinud ja keeleoskus on muutunud passiivseks.

Päris algtasemel on õppijaid nii vene kui ka näiteks inglise keeles vähe. Vene keele õppijaid ongi kõige parem võrrelda inglise keele õppijatega, kuna nende vahel tulevad vanuselised ja keeletasemete erinevused kõige selgemalt välja.

Inglise keeles on algtasemel õppija vanus sel juhul pigem üle 40, samal ajal kui vene keele algtaseme  (see on meil A1.1) õppija on tunduvalt noorem, alla 25aastane. Inglise keelt õpitakse kõrgematel tasemetel ning õppijad on mõnevõrra vanemad, kõige rohkem leidub neid Multilinguas vanusegrupis 35–45.

Hiina keel tekitab huvi. Kui vaadata huvi keeleõppe vastu laiemalt, siis on Multilinguas lisaks inglise ja vene keelele viimastel aastatel märgatavalt kasvanud eesti ja rootsi, aga ka saksa keele õppimine.

Kes ja miks keeli õpivad? Eesti keelt õpivad põhiliselt välismaalased, kes Eestisse elama on tulnud. Rootsi keelt õpitakse rohkem töö pärast. Siin avaldab mõju see, et mitmete pankade ja teiste asutuste emafirma asub Rootsis. Soome, norra ja saksa keelt õpitakse algtasemetel, et minna Soome, Norrasse ja Saksamaale elama. Kui vaadata viimaseid registreerumisi jaanuaris algavatele kursustele, siis on mõnevõrra üllatavalt märgata senisest suuremat huvi ka hiina keele vastu.

Teiste kõrvalt tõuseb populaarsuselt rohkem esile ka näiteks norra keel. Usun, et seda õpitaks isegi rohkem, aga häid norra keele õpetajaid on Tallinnas üsna raske leida. Sama saab tegelikult öelda ka soome keele kohta.

Keelte populaarsuse ja õppijate arvu keeltekoolides määravad küll esmalt piisav keele praktiseerimisvõimalus ja motiveeriv põhjus, miks keelt õppida, teisalt aga ka head õpetajad, kes süstivad õppijatesse indu keeleõppega tegeleda, keelt kasutada, kelle pärast on põhjust järgmisele kursusele tulla ning keda oma tuttavatele soovitada.

 

Enne keelekursusele tulekut tasub välja selgitada oma tase

Tihti arvavad vene keelt õppima asuvad inimesed ekslikult, et kuigi koolis on aastaid tagasi vähemalt kolm aastat keelt õpitud, siis tuleks kesise praktiseerimisvõimaluse ja vähese rääkimisjulguse tõttu õppimist päris algtasemelt alustada. Tegelikult on neil tõenäoliselt siiski passiivselt palju sõna­vara säilinud ja nad pole päris algajad.

Algtase on mõeldud õppimiseks neile, kellel puudub igasugune kokkupuude keelega. Kui kokkupuudet on siiski olnud, siis ollakse vähemalt elementaartasemel kui mitte madalamal kesktasemel. Õigel tasemel õppima asumine on oluline, sest siis saavutab kiiremini tulemusi.

Õpetajate sõnul on inimesed oma vene keele oskuse pärast eriti kursuse esimestes tundides väga ebakindlad. Passiivselt osatakse küll, aga lihtsalt ei julgeta suud lahti teha ja rääkida.

Esmane soovitus vene keele oskuse parandamiseks olekski see, et tuleb julgeda keelt võimaluse tekkimisel kasutada. Küll siis tuleb ka suurem huvi ja oskus õigesti rääkida. Ja siis ei ole enam vene keel või vene keelt emakeelena kõneleval inimesel hirmu, mille eest pageda.

 

Keeleõpe Skype’is

See on alternatiivne võimalus individuaalõppijatele, kes eelistavad erinevatel põhjustel tunde läbi viia Skype’i teel. Muus osas see tavapärasest individuaaltunnist tegelikult ei erinegi. Rohkem eelistatakse siiski traditsioonilist silmast silma tundi ja see jääb nii kindlasti ka tulevikus.