Äri on hea ajada riigis, kus võim sõna ei murra

Näiteks on tulumaksuseaduse varasemate redaktsioonidega lubatud alandada tulumaksumäära kuni 18%ni. Praegu on nimetatud määr 21% ja seadus lubab seda langetada protsendi võrra järgmisel aastal. Paljude tööstusettevõtjate seisukohast oli oluline ka loodusvara kasutustasude tõusugraafiku kinnitamine kuni 2015. aasta lõpuni. Märkimist väärib ka 2007. aasta kevadel antud lubadus toetada taastuvenergia tootjaid 12 aasta jooksul pärast tegevuse alustamist.

Põhiseadus kaitseb ettevõtjat. Kõigi nimetatud lubaduste täitmisega on olnud või on probleeme. Siiani on neist suuremate muutusteta täidetud vaid lubadust maksta taastuvenergia toetust, kuid nüüd on riigi­kogus arutlusel regulatsiooni mahukam korrigeerimine, sest ilmnenud on toetuse liiga helde iseloom ja võimalik vastuolu riigiabi reeglitega.

Põhiseadus ei kohusta seadusandjat ega valitsust ühtki eelnimetatud lubadust andma, kuid  riigivõimul on loomulikult õigus seda teha. Küll aga keelab põhiseadus lubaduste kergekäelise murdmise, mis annab hoobi ettevõtluskeskkonnale.

Detsembrikuises kaevandustasude otsuses kordas riigikohus üle sõnapidamise olulisust. Kohus rõhutas, et seadusandja ja valitsus on õigustatud oma varasemaid valikuid küll ajakohastama, kuid sellega ei tohi ülemäära kahjustada kehtivat regulatsiooni usaldanud isikuid.

Riigikohus manitseb seadusandjat ja valitsust hoolikalt läbi kaaluma tähtajaliselt antavaid lubadusi, sest nende enneaegne muutmine petab ettevõtjaid. Sellist olukorda saab küll tagantjärele õiguskantsleri ja kohtu abil korrigeerida, nagu näitab hiljutine kaevandus­tasude kaasus. Sellised sündmused aga ei taasta kohe usaldust seadusandja ja valitsuse vastu. Riigivõimu “annan sõna, võtan sõna” käitumine kahjustab ettevõtjate usku ettevõtluskeskkonna stabiilsusesse ning näitab valitsejate arrogantsi.

Lubadust peab pidama. Eesti riigi edukus sõltub suuresti sellest, kui tugev on siinne ettevõtluskeskkond. Riigieelarve tasakaalu, valuuta tugevuse jms kõrval on oluline ka õiguskorra stabiilsus. Kui ettevõtjatele antakse õigusaktis selge lubadus, siis peab sellel olema eriline tähendus, mis näitab vastava poliitilise eesmärgi väärtust ja annab ettevõtjatele kindluse selle püsimises. Vaid väga erandlikel asjaoludel (nt ulatuslik majanduskriis) võib riigil siiski puududa võimalus lubadust pidada.