Uudised
22. jaanuar 2014 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööstus saab hingata

Ilma globaalse kliimakokkuleppeta “tapavad” liiga ambitsioonikad eesmärgid Euroopa ettevõtted ega päästa kliimat, kommenteeris tööstusvolinik Antonio Tajani eile ettepanekute paketti, mis mõjutab Euroopa firmade konkurentsivõimet.

“Lõpuks ometi hakkame rohkem tähelepanu pöörama ka tööstusele,” oli volinik Euroopa Komisjoni ettepanekutega rahul.

Erinevalt 2007. aasta kliimakavast aastaks 2030 liikmesriikidele taastuvenergia kohta enam siduvaid eesmärke ei seata. “Kogemus näitab, et see lõhub siseturu ega taga eesmärgi saavutamist kõige efektiivsemal viisil,” põhjendas Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso eile Brüsselis, miks komisjon sellise ettepaneku tegi.

Siduvad eesmärgid siiski jäävad, kuid seda Euroopa Liidu kui terviku tasandil. See jätab liikmesriikidele rohkem võimalusi tehnoloogiate vahel valida. Kesktasandil jääks sihiks vähendada kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid 2030. aastaks 1990. aasta tasemelt 40% võrra. Siduvaks eesmärgiks jääb kesktasandil ka siht suurendada taastuvenergia osakaal energiatarbes 27%-le.

“See on oluline signaal investoritele, kes vajavad selgeid pikaajalisi sihte,” ütles Barroso.

Keegi ei keela liikmesriikidel oma eesmärke seada ja soovi korral ka taastuvenergeetika toetamist jätkata. Peaasi, et toetused vastaksid ELi riigiabi reeglitele, lisas ta. Siiski vajavad rohelise energia toetussüsteemid, mis on turule suuri moonutusi ja soovimatuid kõrvalmõjusid toonud, Euroopa tasandil enam ühtlustamist, nentis eile energiavolinik Günther Oettinger.

Paketis sisaldus ka heitmebörsi parandamise plaan ning ettepanek kildagaasi kohta, mis üritab ühe mütsi alla koondada osa liikmesriikide tugeva vastuseisu ja teiste riikide huvi uue energiaallika kasutuselevõtu vastu. “Me pole naiivsed, sarnast tööstust nagu USAs meil kildagaasist ei saa, kuid kui on potentsiaali, peab olema võimalus uuringuid teha,” ütles Oettinger.

Tööstus tagaplaanilt tagasi. Euroopa Komisjon avaldas eile ka ettepanekud Euroopa tööstuse renessansiks, sest energia hinnast on saanud Euroopa tööstuse konkurentsivõimet tõsiselt ohustav tegur. Terasetootja Arcelor Mittal suuromanik kirjutas sel nädalal ajalehes Financial Times, et kui tal oleks Euroopas niisama odav elekter kasutada kui USAs, võiksid firma kulud aastas miljardi euro võrra väiksemad olla.

“Komisjoni ettepanek on kompromiss, mis ei võta piisavalt arvesse energia hinna mõju Euroopa konkurentsivõimele,” kommenteeris Soome energiafirma Fortum asepresident Esa Hyvärinen. “Kesktasandil seatud sihid ja tugisüsteemid tõstavad asjata energia- ja kliimapoliitika hinda, mille maksavad lõpuks kinni Euroopa energiatarbijad ja maksumaksjad.”

Komisjon avaldas paketiga koos ka ülevaate, millest liikmesriigiti tegelikult elektrienergia lõpphind kujuneb. “Kliimapoliitikal on selles väga väike osa,” nentis Kliimavolinik Connie Hedegaard. Põhiosa on maksudel.

Tööstusvolinik Tajani tööstusrevolutsiooni peamine eesmärk on teadvustada, kui lai on tegelikult tööstuse roll riikide konkurentsivõime ja stabiilse majandusukasvu tagamisel.

Euroopas on Tajani arvates siiamaani liiga palju tähelepanu pööratud finantssektorile ja teenustele ning liiga vähe reaalmajandusele ja tööstusele.

Samas moodustab tööstustoodete eksport 80% Euroopa ekspordist ning annab 80% Euroopa innovatsioonist.

Ajakirjaniku sõitu Brüsselisse rahastas Euroopa Komisjon.

Võrdlus

Euroopas energia valusalt kallis

küsitluste põhjal, aasta 2012

Gaasi hind, €/MWh telliseid ja katusekive tootvas ettevõttesEuroopa ettevõte 33,9Venemaa ettevõte 8,7

Elektri hind, €/MWh põranda ja seinaplaate tootvates ettevõtetesEuroopa ettevõte 108,7USA ettevõte 41,7

Allikas: Euroopa Komisjon