Uudised
22. jaanuar 2014 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööstus. Tööõnnetusi üha enam

Tööl juhtunud õnnetuste hulka kasvatab nii tööandjate lohakus kui ka töötajate hooletus. Õnnetusi juhtub iga aastaga aina rohkem

Tööinspektsiooni pressiesindaja Sander Sõõrumaa rääkis, et peamised tööõnnetuste põhjused peituvad eelkõige selles, et töökohad ja töövahendid ei vasta ohutusnõuetele ning töötajad ei järgi ohutusnõudeid. “Need omakorda tulenevad ebapiisavast riskide tuvastamisest, töötajate juhendamisest ning sisekontrollist,” selgitas ta.

Samas pole tema sõnul harvad ka olukorrad, kus tegelikult teatakse, kuidas ohutult töötada, kuid valitakse siiski ohtlik tööviis, et töötada kiiremini või mugavamalt. “Sageli on sellest teadlik nii tööandja kui ka töötaja,” lisas ta.

Mõlemad pooled vastutavad. Sõõrumaa sõnul lasub tööõnnetuste puhul süü nii töötajal kui ka tööandjal. “Kuid rohkem on siiski tööandja rikkumisi, sest kogu töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise korraldamine on tema vastutada,” märkis Sõõrumaa.

Kuna tööinspektsioon analüüsib veel möödunud aasta tööõnnetusi tegevusalade lõikes, saab sellealast statistikat esitada üksnes ülemöödunud aasta kohta.

2012. aastal registreeriti neljandat aastat järjest kõige rohkem tööõnnetusi avalikus halduses ja riigikaitses. “Avaliku halduse ja riigikaitse tegevusest lähtuvalt on enim tööõnnetusi registreeritud politsei- ja päästeameti ning vanglatöötajatega, ka riigikaitsesektori rahuvalvajatega,” selgitas Sõõrumaa.

Ehituses jäävad õnnetused varjatuks. 100 000 töötaja kohta arvestatuna toimus kõige rohkem tööõnnetusi aga töötleva tööstuse harudes: puidutööstuses, toiduainetööstuses ja mööblitööstuses.

Sõõrumaa märkis, et ehitus, mis on valdkond, kus juhtub samuti palju õnnetusi, pole 100 000 töötaja kohta arvestatuna nii ohtlik tegevusvaldkond, kui võiks eeldada.

“Ühe põhjusena võiks tuua ehitussektori tööõnnetuste suure varjamise osakaalu,” ütles ta.

Statistikaameti andmete põhjal on teada, et ehituses toimub õnnetusi viis korda rohkem, kui neid ametlikult registreeritakse.

Taust

Ligi 4000 tööõnnetust aastas

Surmaga lõppevate ja vähem ohtlike tööõnnetuste arv kasvab. Esialgsetel andmetel juhtus möödunud aastal 3956 tööõnnetust, milles sai surma 18 inimest. Täpsustamisel on veel 204 juhtumi asjaolud, sealhulgas üks surmaga lõppenud õnnetus.Võrreldes 2012. aastaga tööõnnetuste arv kasvas. Samal tasemel oli statistika aastatel 2007–2011.

Samm-sammult

Kuidas hoiduda tööõnnetustest?

1. Hinda riskid.Töökeskkonna riskide tuvastamiseks on vaja korraldada riskihindamine. Kui see on tegemata, ei pruugi ei tööandja ega töötaja osata ennetada ohuolukordi ja alles pärast tööõnnetust märgatakse tervisekahjustuse põhjustanud ohtu. Paljudes ettevõtetes tegeldakse töökeskkonna probleemidega põhjalikumalt alles pärast tööõnnetust, ehkki see peaks olema süstemaatilise sisekontrolli osa.

2. Lootusele ei maksa panustada. Tööandja peab enne tööülesande andmist ja töötaja enne selle täitmist läbi mõtlema, kas ja kuidas on võimalik seda teha tervist kahjustamata. Lootus ohtlikult töötamise õnnelikule lõpule alati ei täitu.

3. Küsi sõltumatut pilku. Ennetamaks töökaaslase tervisekahjustust, ärge jätke tähelepanuta olukordi, kus näete teda töötamas tervist ohtu seades. Tihti näeb eemaltvaataja toimuvat objektiivsemalt kui töötegija ise.

4. Nõuded või bürokraatia.Kehtivatele ohutusnõuetele ei maksa vaadata kui bürokraatlikele soovidele. Neist enamiku kohta suudavad kogenud töökeskkonnaga tegelejad rääkida loo, millised ebameeldivad tagajärjed on olnud selle nõude eiramisel.

5. Järjepidevus, mitte kampaania.Tööõnnetuste vältimiseks peab tegelema töökultuuriga üldiselt ja ülioluline on juhtkonna toetav suhtumine ja reaalne eeskuju. Näiteks on energeetika- ja automaatikafirma ABB palju võitnud töötajate kaasamisest. Iga töötaja peab tunnetama isiklikku vastutust tööohutuse eest.

6. Õnnetust ei tohi häbeneda.Vähetähtsaks ei saa pidada töötajate julgustamist ohtlikest olukordadest teavitamisel. See võtab ABB andmeil kaua aega ja nõuab pidevat tööd. Kui inimene näeb ka reaalseid muutusi, seda, et töökeskkond muutub paremaks ja ohutumaks, on ta edaspidi palju lihtsamini nõus ka selle nimel kaasa mõtlema ja koostööd tegema.

7. Valus kogemus õpetab.Iga tööõnnetuse kohta, millega kaasnevad kaotatud tööpäevad, koostab ABB raporti, mis sisaldab ka peatükki selle kohta, mida ettevõte õnnetusest õppis. See info jagatakse laiali üle ABB Grupi kogu maailmas.

8. Koolita, koolita, koolita.Eesti Energia andmeil aitab ohutust tagada koolitamine. Mullu hukkus Estonia kaevanduses maa-alustel töödel varingu tõttu töötaja. Õnnetuse järel korraldati koolitus, kus räägiti üle ohutusega seotud põhitõed. Nii tehakse iga suurema õnnetuse järel.

Allikas: Tööinspektsioon, Eesti Energia ning ABB AS.