Eesti ei kaalu riigifirmade börsile viimist

Tallinna börs näeks siinsete riigifirmade avalikule pakkumisele esitamist suures plaanis Eestile kasuliku sammuna, kuid ministeeriumid ei plaani lähiajal selliseid samme astuda.

Leedu energiaminister Jaroslav Neverovic teatas eelmisel nädalal Bloombergile, et Leedu riigifirmade aktsiate börsile viimine aitaks pidurdada kohaliku kapitali väljavoolu ja elavdada börsi. Leedu ministri sõnul aitaks selline käik ühtlasi rahastada riigi jaoks olulisi projekte. Rahandusministeeriumi riigivara osakonnajuhataja asetäitja Tarmo Porgandi teatas, et praegu ei ole ühegi riigi osalusega äriühingu aktsiate börsile viimine töös. Tema sõnul peab riigifirmade aktsiate noteerimine börsil toimuma komplekssena, seejuures tuleb tasakaalustatult arvetada nii ettevõtte kui ka riigi erinevate rollide huvisid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) edastas samuti, et praegu ei ole riigifirmade börsile viimine teemaks. MKM üritab võtta ühe asja korraga ning praegu on arutelu all ettevõtete omaniku ootused ja nõukogudesse liikmete nimetamise põimõtted.

NASDAQ OMX Tallinna juhi Rauno Klettenbergi sõnul on suures plaanis riigi majandusele ja ühiskonnale laiemalt selgelt kasulik, kui börsile tulevad riigiettevõtted, mis  vajavad arenguks lisaraha või mille juhtimist ning juhtimiskultuuri on vaja avalikkusele läbipaistvamaks muuta. Klettenbergi teatel on diskussioonis kaduma läinud  võtmeküsimus ilmselt see, kuidas saaksid kriitikatulvata börsile tulla just need riigiettevõtted, kel on selleks olemas selge eesmärk ja vajadus. "Lisaks  majanduslikele argumentidele on siin oma osa kindlasti ka poliitilisel aspektil ja poliitikute tahtel," lisas ta.

Klettenbergi ütluste järgi loob suurte riigiettevõtete börsiletulek suurepärase rahapaigutus- ja teenimisvõimaluse eelkõige Eesti kodanikele, kes saaksid hoiustel  seisvat raha tootlikematesse varadesse paigutada.

Tallinna Börs tellis 2008. aastal uuringu, mille järgi pisut üle kolmandiku ehk 35% Eesti elanikkonnast toetas riigiettevõtete börsile viimist ning 28% ei olnud oma  seisukohta veel kujundanud. Uuringu 42% vastanute hinnangul muutnuks börsil noteerimine riigiettevõtted läbipaistvamaks ning 45% majanduslikult efektiivsemaks.  Küsitluses osales 2008. aastal 1014 vastajat vanuses 15-74 eluaastat. Samateemalist uuringut pole börs hiljem tellinud.

USA suurima elektroonilise börsi NASDAQ omanikfirma NASDAQ OMX Groupi tegevjuht Robert Greifeld ütles 2012. aastal Äripäevale antud intervjuus, et Eesti võiks  kapitalituru elavdamiseks ja välisinvestorite meelitamiseks kaaluda omanduses olevate suurettevõtete börsile viimist ning pensioniraha rohkem Eestisse investeerimist.  Alates 2003. aastast Nasdaq-OMXi juhtinud Greifeld tunnustas Eesti haritud tööjõudu ja tahet muuta oma elu paremaks, sest maailmas tuntakse Skype’i edulugu.

Nordea Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi ütluste järgi ei ole börsi elavdamine riigiettevõtete noteerimise läbi arenenud riikides prioriteetne eesmärk omaette. "Väikeste  riikide börsid ei pea ega saa olema kunagi Frankfurdi börsi mõõtu," lausus Palm. Tema teatel ei saa tänases integreerunud maailmas Eesti finantsturge vaadelda lahus  muudest Euroopa turgudest ega erinevatest kanalitest, mille kaudu leiab väliskapital tee Eestisse - Eesti edu sõltub paljuski väikeettevõtetest.

Kui projektide riski ja tulu suhe on hea, leiab väliskapital Palmi sõnul alati tee riiki. "Sellepärast muretsema ei pea. Muretsema peab töötavate ideede ja  ettevõtlikkuse nappuse pärast," lisas ta.

Palmi sõnul eeldatakse tõsiselt võetava riigi puhul kontrolli strateegiliste valdkondade üle, mis tõstab riigi turvalisust ja lubab riigi, sealhulgas erasektori jaoks  vajaliku taristu arengut suunata lähtudes pikaajalistest ja erasektoriga võrreldes laiematest eesmärkidest. Tema teatel sünnib riigi majandusedu tavaliselt tugeva  riigi- ja erasektori koostöös.

Riigivarade väärtuse pikaajalist tootlust aitab Palmi hinnangul tõsta nutikas panustamine riigiettevõtete omakapitali, mis lubab riigile pikaajalist dividenditulu ja  vajalike struktuurreformide eestvedamist. Tema sõnul lubab tugev omakapital kaasata tänaste madalate intresside juures võõrvahendeid soodsa intressi juures näiteks  võlakirjaturult või laenurahana. Palmi ütluste järgi on aktsiakapitali hind kõrge võrreldes pikaajalise laenurahaga, mis seletab miks mitmed Rootsi ettevõtted laenavad  raha võlakirjaturult. Pikaajalise laenuraha kasutamine aitab peaökonomisti teatel tõsta investeeringu tootlust ja optimeerida ressursside kasutamist; pikaajalise  tähtajaga võõrvahendite kaasamine lubab investeerida pikaajalist tulu loovatesse projektidesse, mis toodavad mõõdetavat tulu ja aitavad kasvatada eksporti.

"Riigiettevõtetest laekuv dividenditulu laekub riigieelarvesse ja jaotub seega võimalikult ühtlaselt kodanike vahel. Varasemalt tehtud riigiinvesteeringud loovad  kodanikele pikaajalist tulu ja seda ei saa alahinnata, kui tahame üldist heaolu tõsta," ütles Palm. Tema sõnul võib eraomanike kaasamine aktsiakapitali omada muid  kõrvalmõjusid, nagu näiteks kallutada riigiettevõtete juhtimise rohkem lühemaajalise kasumi teenimise suunas ja takistada edaspidi ka riigikapitali ja välisabi  kaasamist pikaajaliste projektide finantseerimiseks. "Saksamaal on kohati välditud isegi oluliste eraettevõtete, nagu börsi, ülevõtmist omanike poolt, kelle puhul on  risk, et domineerivad lühiajalise kasu teenimise eesmärgid. Ka riigiettevõtet peaks juhtima paljuski eraettevõttega sarnaselt. Konkurents tuleb kasuks," lisas ta.

TASUB TEADARiigile kuulub osalus 22 firmas, millest 18 haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja 4 rahandusministeerium.

Riigi osalusega ettevõttedA.L.A.R.A ASAS Eesti LootsAS Eesti PostAS Eesti Vedelkütusevaru AgentuurAS Eesti LiinirongidElering ASAS Estonian AirAS KredEx KrediidikindlustusAS MetrosertAS Saarte LiinidAS Tallinna SadamAS Tallinna LennujaamAS Teede TehnokeskusAS LeviraLennuliiklusteeninduse ASAS Eesti TeedAS EVR CargoAS Eesti RaudteeEesti Energia ASAS Eesti LotoRiigi Kinnisvara ASRocca al Mare Suurhall ASAllikad: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, Äripäev

Autor: Ken Rohelaan, Ave Lepik