Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjad suhtuvad palka ettevaatusega

    Ettevõtjad olid nõus Smart Valley OÜ juhi Rainer Aunpuga, et head töötajad on nende ettevõttele suur vara, kuid ei pidanud mõistlikuks palga käsitlemist investeeringuna ega toetanud palgatoetuse ideed.

    IT-firma Nortali juht ja osanik Priit Alamäe nentis, et iga ettevõtja peab navigeerima kolmnurgas kliendid-töötajad-aktsionärid ja selleks, et pikaajaliselt edukas olla, peavad selles süsteemis kõik rahul olema.
    “Usun siiralt, et kõik vähegi mõtlevad ettevõtted maksavad palka täpselt nii palju, kui on turutingimustes võimalik, arvestades klientide hinnatundlikkust, tööjõuturu eripärasid ja aktsionäride ootusi investeeritud kapitali tootlikkusele,” lisas Alamäe.
    Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe tuletas meelde, et ettevõtlus toimib pidevas konkurentsis sise- ja eriti välisturgudel. “Müügivõimekus määrab toodete ja teenuste hinna, sealhulgas kasumlikkuse. Hinna üheks komponendiks on tööjõukulud. Selline väga lihtsustatud lähenemine paneb mind toetama vaadet, mis kirjeldab tööjõukulusid kulureal,” ütles Rehe. Tema sõnul on see ühtviisi arusaadav nii ettevõtjale, investorile kui ka maksuhaldurile.
    Võimaldab kulusid ajatada. Rehe sõnul on ka praegu ettevõtjatel investeeringuga otseselt seotud palgakulu võimalik kajastada investeeringu koosseisus, mis võimaldab kulu ajatada pikema perioodi peale, kuid oma olemuselt jääb see ikka kuluks.
    “Töötasu maksmine on otseses seoses töötulemustega ja alatiseks jääb tööandja ja töötaja vahel üles küsimus, mis on õiglane töötasu,” ütles Rehe.
    Kindlasti ei toeta Rehe ettepanekut, et riik toetaks nn palga­investeeringut. “Toetuste mõiste võimaldab tihti midagi kellelegi ümber jaotada ja tekitab järjekordse ebavõrdse kohtlemise tunde ning mis peamine – see võib mõjutada ettevõtja võimekust konkurentsiturul.”
    Konkurentsieelis. Skype’i Eesti üksuse juhi Andrus Järgi sõnul on nad alati vaadanud oma töötajaid kui konkurentsieelist. “Sellepärast oleme investeerinud neisse igal tasemel ja püüdnud pakkuda terviklikku paketti põnevast tööst ning heast töökeskkonnast,” selgitas ta. Tehnoloogiasektoris on ettevõtete väärtus selges seoses meeskonna kvaliteediga. “Kaldun aga arvama, et töötajakeskne mõtteviis peab ulatuma finantsjuhtimisest kaugemale. Kui ettevõte usub siiralt, et töötajad on tema kõige kallim vara, polegi oluline, millisele reale bilansis palga­kulud tõsta,” ütles Järg.
    Riikliku võrgufirma Elering juhi Taavi Veskimägi sõnul on ettevõtte puhul oluline see, et inimestel silmad säraksid. “Ja kahtluseta on investeering neisse inimestesse investeering ettevõtte tulevikku,” märkis Veskimägi.
    “Eleringis lahkub igal õhtul peale tööd arvestatav osa põhivarast peaukse kaudu koju. Juhatuse ülesanne on need inimesed järgmisel hommikul tuua tagasi tööle,” lisas ta.
     
    Idee
    Palka tuleks võtta kui investeeringut
    Smart Valley OÜ juht Rainer Aunpu kirjutas eile Äripäeva kolumnis, et kuni tööandjad arvavad, et 600eurose netopalga maksmine täiskohaga töötavale pereisale on normaalne, ei peatu Eestis palgaväljaränne. Tema hinnangul tuleks palka võtta kui investeeringut, mitte kui kulu. Ettevõtjad võiksid tema hinnangul muuta oma vanameelset seisukohta, et kulusid ei tohi märkimisväärselt suurendada enne, kui tulud suurenevad.
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.