Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad suhtuvad palka ettevaatusega
Ettevõtjad olid nõus Smart Valley OÜ juhi Rainer Aunpuga, et head töötajad on nende ettevõttele suur vara, kuid ei pidanud mõistlikuks palga käsitlemist investeeringuna ega toetanud palgatoetuse ideed.
IT-firma Nortali juht ja osanik Priit Alamäe nentis, et iga ettevõtja peab navigeerima kolmnurgas kliendid-töötajad-aktsionärid ja selleks, et pikaajaliselt edukas olla, peavad selles süsteemis kõik rahul olema.
“Usun siiralt, et kõik vähegi mõtlevad ettevõtted maksavad palka täpselt nii palju, kui on turutingimustes võimalik, arvestades klientide hinnatundlikkust, tööjõuturu eripärasid ja aktsionäride ootusi investeeritud kapitali tootlikkusele,” lisas Alamäe.
Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe tuletas meelde, et ettevõtlus toimib pidevas konkurentsis sise- ja eriti välisturgudel. “Müügivõimekus määrab toodete ja teenuste hinna, sealhulgas kasumlikkuse. Hinna üheks komponendiks on tööjõukulud. Selline väga lihtsustatud lähenemine paneb mind toetama vaadet, mis kirjeldab tööjõukulusid kulureal,” ütles Rehe. Tema sõnul on see ühtviisi arusaadav nii ettevõtjale, investorile kui ka maksuhaldurile.
Võimaldab kulusid ajatada. Rehe sõnul on ka praegu ettevõtjatel investeeringuga otseselt seotud palgakulu võimalik kajastada investeeringu koosseisus, mis võimaldab kulu ajatada pikema perioodi peale, kuid oma olemuselt jääb see ikka kuluks.
“Töötasu maksmine on otseses seoses töötulemustega ja alatiseks jääb tööandja ja töötaja vahel üles küsimus, mis on õiglane töötasu,” ütles Rehe.
Kindlasti ei toeta Rehe ettepanekut, et riik toetaks nn palgainvesteeringut. “Toetuste mõiste võimaldab tihti midagi kellelegi ümber jaotada ja tekitab järjekordse ebavõrdse kohtlemise tunde ning mis peamine – see võib mõjutada ettevõtja võimekust konkurentsiturul.”
Konkurentsieelis. Skype’i Eesti üksuse juhi Andrus Järgi sõnul on nad alati vaadanud oma töötajaid kui konkurentsieelist. “Sellepärast oleme investeerinud neisse igal tasemel ja püüdnud pakkuda terviklikku paketti põnevast tööst ning heast töökeskkonnast,” selgitas ta. Tehnoloogiasektoris on ettevõtete väärtus selges seoses meeskonna kvaliteediga. “Kaldun aga arvama, et töötajakeskne mõtteviis peab ulatuma finantsjuhtimisest kaugemale. Kui ettevõte usub siiralt, et töötajad on tema kõige kallim vara, polegi oluline, millisele reale bilansis palgakulud tõsta,” ütles Järg.
Riikliku võrgufirma Elering juhi Taavi Veskimägi sõnul on ettevõtte puhul oluline see, et inimestel silmad säraksid. “Ja kahtluseta on investeering neisse inimestesse investeering ettevõtte tulevikku,” märkis Veskimägi.
“Eleringis lahkub igal õhtul peale tööd arvestatav osa põhivarast peaukse kaudu koju. Juhatuse ülesanne on need inimesed järgmisel hommikul tuua tagasi tööle,” lisas ta.
Idee
Palka tuleks võtta kui investeeringut
Smart Valley OÜ juht Rainer Aunpu kirjutas eile Äripäeva kolumnis, et kuni tööandjad arvavad, et 600eurose netopalga maksmine täiskohaga töötavale pereisale on normaalne, ei peatu Eestis palgaväljaränne. Tema hinnangul tuleks palka võtta kui investeeringut, mitte kui kulu. Ettevõtjad võiksid tema hinnangul muuta oma vanameelset seisukohta, et kulusid ei tohi märkimisväärselt suurendada enne, kui tulud suurenevad.