Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööstuse tuju paraneb

    Tööstusettevõtete kindlustunde indikaator on detsembriga võrreldes paranenud, kuid märke helgematest päevadest ei tunne veel kõik ette­võtjad.

    Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetel on aastases võrdluses teinud suurima hüppe paremuse poole tööstussektor.
    “Suurema osa ettevõtete hinnangul on praegu tellimusi tavapäraselt,” ütles EKI direktor ­Marje ­Josing. “Järgneva kolme kuu jooksul oodatakse kerget toodangu mahu kasvu,” lisas ta. Ka eksporditellimuste olukord on Josingu teatel natuke parem kui mullu, kuid madalseisust pole veel üle saadud.
    Josingu sõnul on kindlustunne suurem keemiatööstuse ja joogitööstuse ettevõtetes, raskem on turu­olukord ehitusmaterjalide tööstuses, kus avaldab mõju ehituse väiksem nõudlus, ja ka sesoonsetel põhjustel plastitööstuses. Mööblitööstuses on praegune nõudlus küll Josingu ütluste järgi alla tavalise taseme, kuid samas nähakse ette, et olukord paraneb järgneval kolmel kuul ja ettevõtete kindlustunne on parem kui eelmisel aastal samal ajal.
    Katuseid ja vihmaveesüsteeme tootva ASi Toode peadirektori Aivo Rosenbergi sõnul on tööstussektor seotud ekspordi väljavaadetega. “Kindlustunne on tekkinud, kuna enam ei räägita mingitest Hispaania-Itaalia kriisidest. Räägitakse, et valgus paistab tunneli lõpus ja põhjad on läbitud,” ütles Rosenberg. Kui Kesk-Euroopa kriis läbi saab, peaks tema sõnul ettevõttel paremini minema.
    “Täna on lootus või teadmine, et midagi hakkab juhtuma,” ütles Rosenberg. “Kui seda juttu on palju, ju siis tuleb ka tulemust. Aasta tagasi oli seda kindlasti vähem kui praegu, sealt ka optimism,” lisas ta. Firmajuhi sõnul pole ettevõttel praegu veel lepinguid laual, kuid juttude tasandil toimuv annab positiivset märki ja lootust.
    Rosenbergi sõnul kasvas mullusega võrreldes ettevõtte tootmisvõimsus, kuna firma on tugevama kindlustunde tõttu julgem tootma väikese varuga. “Sellega kaasnes ka efektiivsuse kasv, mis on seotud investeeringutega,” ütles ta.
    Töötajate arvu poolelt näeb Rosenberg, et optimaalne inimeste arv on paika loksunud ning pigem on tööjõudu juurde vaja.
    Elektrimootorite tootja Kolmeks ASi juhatuse esimehe Leho Haldna sõnul on tema töötajate arv praegu vastavuses tellimustega, kuid mõne inimese saaks veel juurde võtta. “Kuna meie peamised kliendid on maailma suurfirmad, siis meil olulist töötajate vähenemist ei tule. Selleks peaks maailmas midagi kapitaalselt muutuma,” ütles Haldna.
    Masinaehituses nihkega. Kolmeksi juht ei näe enda ettevõttes ette tellimuste seisu paranemist. “Masinaehituses oleme alati teistest sektoritest maas. Meile tuli eelmine kriis hiljem, mistõttu pole meil näha märke paranemisest,” lausus Haldna. Tema sõnul on kindlustunne mulluse aasta sama ajaga võrreldes veidi halvem, kuid sellegipoolest stabiilne. Firmajuhi teatel on ettevõttel praegu tööd vähe, mistõttu kipub efektiivsus langema. Haldna kinnitusel jõuaks Kolmeks rohkem teha, kui praegu tellitakse, sest tootmisvõimsust on üle. Ka ei näe ta lähema poole aasta jooksul toodangu mahu kasvu, mistõttu oleks samale tasemele jäämine 2014. aastal juba positiivne stsenaarium.
    Ventilatsiooniseadmete tootja ETS Nordi juhatuse esimees Hanno Haamer ütleb, et ettevõtte kindlustunne on tugevnenud, sest Soomes nähakse veel kasvupotentsiaali, kuid sektoripõhine kindlustunne jääb väiksemaks. “Soomes oli ehitusturg mullu halvem, kuid me suutsime turuosa võtta juurde. Näeme, et teeme parema aasta kui mullu. Kui vaadata sektoripõhiselt, siis läheb kehvemini,” selgitas Haamer. Juhatuse esimehe sõnul on nende tootmisvõimsus praegu küllaldane, kuid vajadusel saaks minna ühe vahetuse pealt kuni kahe peale. Põhjanaabrite juures kasvas ettevõtte tootmisvõimsus, kuna hiljuti ostis firma seal ühe tehase. “Aasta lõikes on kasvanud ka efektiivsus, teistmoodi ei ole võimalik ellu jääda,” ütles ETS Nordi juht. Tema sõnul plaanib firma tänavu inimesi juurde võtta, kuna eeldatakse kasumi kasvu.
    Teeninduses parem seis. Jaanuaris olid positiivse kindlustunde indikaatoriga kaubandus- ja teenindussektor. Josingu sõnul on kaubandusettevõtete ärikonjunktuur rahuldav, nii hindas 76% ettevõtete juhtidest. “13% juhtide hinnangul on olukord hea ja 11% kurtis halva ärikonjunktuuri üle,” teatas Josing. EKI juhi teatel hindasid kõige halvemaks ärikonjunktuuri jaanuari algul garderoobikauplused, kes ei saanud sooja talve alguse taustal normaalselt talvekaupu müüa.
    Teenindusettevõtete ärikonjunktuur on Josingu ütluste järgi natuke paremas seisus kui eelmise aasta algul – kindlustunne püsib hea ITs, kinnisvaras ja reklaamis.
    “Hotellides on küll talvehooaja vaiksem hooaeg, kuid samas on konjunktuur natuke parem kui eelmise aasta algul,” selgitas EKI juht.
    Ehituslepingute portfell õhukeseks kulunud. Josingu sõnul püsib madalal tasemel ehitusettevõtete kindlustunne, samuti on õhemaks jäänud lepingute portfell. “Jaanuaris on ettevõtetel lepinguid keskmiselt 2,9 kuuks. Nii väike tellimuste portfell oli ettevõtetel viimati 2010. aasta lõpukuudel,” selgitas Josing. Tema teatel nimetab 73% ettevõtjaid olulisimaks käibe kasvu takistavaks teguriks vähest nõudlust.
    Paraneva suuna võttis tarbijate kindlustunne. EKI juhi sõnul on tarbijate ootused oma pere ja riigi majandusolukorra arengute suhtes järgneva 12 kuu jooksul kriisijärgse perioodi optimistlikemad, kuid siiski on paljude perede eelarve hapras tasakaalus. “Suurim osa ehk 58% inimestest vastas, et kulutab kõik, mis teenib, 37% teatas jaanuaris säästmisest ja 5% elab kas varasemate säästude arvel või on võlgades. Majanduslikult mitte hakkama saavate inimeste osakaal on siiski natuke vähenenud,” selgitas Josing.
    Tema teatel on tarbija hinnang oma rahanduslikule olukorrale jaanuaris parem pikaajalisest keskmisest.
     
    Mis on mis
    Eesti peamised majandusnäitajad
    SKP aastane kasv 2013. a III kv – 0,7%, maht jooksevhindades – 4,7 mld eurotTöötuse määr 8% (III kv)Tarbijahinnaindeks – 1,4% (viimased 12 kuud)Eksport  1,06 mld eurot – seisuga nov 2013Import 1,15 mld eurot – seisuga nov 2013Keskmine brutopalk 930 ­eurot (2013. a III kvartal)Maksutulu 2013 – 5,1 mld eurot, aastane muutus 6,9%
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.