KIK vahendas mullu 182 mln eurot välisraha

Suurimad toetussummad struktuurivahenditest läksid veemajandusse. "Meie eesmärk on suunata toetusi projektidesse, mis aitavad parandada nii loodus- kui ka elukeskkonda," ütles KIKi juhatuse liige Andrus Kimber.

"Hea meel on selle üle, et möödunud aastal valmisid mitmed suurt hulka eestimaalasi mõjutavad veemajandusprojektid. Aga ka loodusmajad Tartus ja Pärnus, mis aitavad kaasa keskkonnahariduse andmisele kaasaegsel viisil," lisas ta pressiteates.

Perioodil 2007-13 tehti puhta joogivee tagamiseks ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks investeeringuid kokku ligi 466 miljonit eurot. CO2 kvoodimüügi raha suunati projektidesse 59 miljonit, millest üle poole ehk 32 miljonit eurot läks koostootmisjaamade ja katlamajade rajamiseks ning soojustrasside uuendamiseks.

"2013. aastal tegime ettevalmistusi ka uute projektide elluviimiseks. Sel aastal peaksid algama tööd nii seitsme linna tänavavalgustuse uuendamiseks kui ka Tallinna trammiliikluse keskkonnasäästlikuks muutmiseks," ütles Kimber, kes vastutab KIKi juhatuses struktuuritoetuste kasutamise eest.

Möödunud aasta lõpu seisuga oli välja makstud 562 miljonit eurot, mis on 71% eelmise perioodi jaoks eraldatud rahadest. Samas püsis toetuste rakendamisega seotud rikkumiste määr väga madal (0,05%), mis on Eesti rakendusüksuste hulgas üks parimaid näitajaid.

KIKil on aastaiks 2007-13 keskkonnavaldkonda investeerimiseks välisvahendeid kokku 797 miljonit eurot, millest CO2 kvoodimüügi vahendid on 66 miljonit eurot ning ülejäänud on struktuuritoetused.

Kokku on KIKist 14 aastaga toetust saanud üle 16 000 projekti.