Soome firmade sihikul Serbia

30. jaanuar 2014, 00:00

Serbia laotab välisinvestorite ette punase vaiba, meelitades enda juurde ka Eesti peamise ekspordiriigi Soome börsifirmasid.

Jaanuari keskpaigas kirjutas Soome majandusleht Kauppalehti, et Soome börsifirmad laienevad Serbiasse. Serbia pakub aga välisfirmadele pea diplomaadiseisust.

Eelmisel nädalal Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste alustamisest teatanud Serbia lubab ettevõtetele odavat tööjõudu, abiprogrammi ja lihtsaid tolliformaalsusi. Serbia kuulub Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu (CEFTA) liikmete hulka, mis katab ligi 29 miljoni elanikuga vaba­kaubanduspiirkonna.

Investoritele ahvatlev. Serbia pakub  uutele investoritele, kes loovad kolme aasta jooksul uusi töökohti, abipaketti suurusjärgus 4000–10 000 ­eurot. Suurtele investoritele, kelle projekti väärtus on ­ligi 200 miljonit eurot, tagab riik 17 protsenti investeeringu väärtusest. Samuti pakub riik investoritele, kes loovad vähemalt 100 töökohta, kümneaastast maksupuhkust.

Soome konsultatsioonifirma Excedean partner Mikael Orkomies rääkis Kauppalehtile, et Soome börsifirmad vaatavad Serbia poole seepärast, et Serbias ja Makedoonias on väikesed tööjõukulud, lihtne dokumendivormistus tollis ja abiprogramm välisinvestorile.

Juhtme- ja kaablitootja PKC Group, Eestis tegutseva PKC Eesti ASi emafirma, lõi Excedeani abiga tootmisüksused Serbiasse Smederevosse. Ka ­Nokia rehvide tootja on teatanud kavatsusest Serbiasse investeerida. Soomlaste börsifirma Tikkurila ostis Serbias tehase juba kolm aastat tagasi. “Lääne-Balkanil on madalam hinnatase kui Hiinas ning see asub vaid kiviviske kaugusel peamistest Soome ekspordipartneritest. Lisaks saab kaupa üle piiri saata tollimaksuta, Serbia ja Makedoonia käivad Horvaatia jälgedes, pürgides ELi liikmesriikideks,” rääkis Orkomies Kauppalehtile.

Excedeani hinnangul on Horvaatia ja Sloveenia kallimad kui Serbia ja Makedoonia ning ka Bulgaaria on tööstuse seisukohast huvitavam kui Horvaatia. “Üllatav on see, et Türgi on kallim kui Bulgaaria, mõnele alltöövõtjale on Türgi liiga kulukas,” lisas Orkomies.

Korruptsioon ja bürokraatia. Serbia ja Makedoonia raskeim probleem on töötus,  ent välismaa ettevõtetele on see olukord suurepärane võimalus, sest tagab madala palgataseme aastateks. Serbias vajab tööd ligi 5 miljonit inimest.

Serbiasse ja Makedooniasse on Orkomiehe hinnangul tulnud palju välisinvesteeringuid, kuigi Transparency Internationali teatel on Serbias väga suur korruptsioon.

Eesti suursaadik Serbias Arti Hilpus pidas riigi suurimaks miinuseks keerulist bürokraatiat, lubade saamise ja haldusprotseduuride pikki oote­aegu. Ülisuur probleem on tema hinnangul ka korruptsioon ja onupojapoliitika, mis kehtib enam-vähem kogu Balkani poolsaare kohta.

“Investor peaks enne oma raha Serbiasse paigutamist endale korralikult selgeks tegema, millised on kohalikud seadused ja reeglid ning millised kohustused ta endale sellega võtab,” ütles Hilpus. Ta lisas, et hinnanguliselt ligi veerand Serbia erastamiskaasustest luhtub. Konkurss kas tühistatakse ja erastatud ettevõte renatsionaliseeritakse väidetava lepingukohustuse rikkumise pärast või muul põhjusel. Samuti viitas ta kohtusüsteemile, mis on aeglane ja ebatõhus.

“Üldiselt kipub väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel Serbias olema äritegemine ja asjaajamine keerulisem kui suurtel strateegilistel investoritel, nagu autotehas Fiat,” hindas Hilpus.

Investorit kantakse kätel. Orkomies märkis, et Serbia ja Makedoonia on laotanud välisfirmade ette maha punase vaiba ja teevad välisinvestorite meelitamiseks palju jõupingutusi. “Välisfirmadel on eristaatus, neil on turgudel peaaegu et diplomaatiline puutumatus,”  hindas Orkomies.

Eesti Panga andmetel on Eesti ettevõtetel otseinvesteeringuid Serbias eelmise aasta septembri lõpu seisuga 1,2 miljonit eurot. Investeeritud on hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse ning kinnisvarasse.

Serbia pealinnas Belgradis asutasid toonase Webmedia juhatuse esimees Priit Alamäe ja nõukogu liige Tadas Langaitis ning endine Asper Biotechi juhatuse liige Taavi Einaste kinnisvarafirma Belgrade Property Investments.

Vahepeal nime Webmediast Nortaliks vahetanud IT-firmal on samuti harukontor Belgradis.

Nortalil on arenduskeskus Serbias juba üle viie aasta, siiski kohalikul turul nad Alamäe sõnul ei tegutse.

Serbia keskusest teeb Nortal enamasti ­Omaaniga seotud projekte. “Meie kogemuste alusel on Serbias väga hea tehnilise tausta ning teadmistega spetsialistid ja me oleme sealsete töötajatega väga rahul,” ütles Alamäe.

 

Kommentaar

  • Eestlastel on päris raske Serbias äriga läbi lüüa

Reet Reismaa, Serbias viis aastat elanud ja europrojekti konsultandina töötanud eestlane
Eestlasi on Serbias kümmekond, väga vähe. Enamik on europrojektide kaudu või freelancer’id. Majandus­tegelasi või äritegevusega tegelevaid inimesi väga ei ole.
Ma soovitaks Serbiasse laieneda, samas mul on kogemus riigiasutustes, olin justiits­ministeeriumi haldusalas ja maksuametis ning nägin seda bürokraatiat ja milline töökultuur seal on.
Väidetavalt on seal päris palju korruptsiooni. Eestlastel on päris raske äriga läbi lüüa. Logistiliselt on see ka ebasoodsas kohas – lennufirmad sinna väga lennata ei taha.
Samas mingis mõttes on see avastamata maa ja seal oleks palju teha. Vägev maa, inimesed on väga sõbralikud ja avatud.

  • Meie huviorbiiti jäävad pigem Skandinaavia maad

Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Koja liikmetest teeb praegu Serbiaga koostööd kümmekond ettevõtet. Neist kaks teevad koostööd programmeerimise valdkonnas, kuid on ka näiteid kalatööstusest, ehitus-  ja puidutööstuse vallast ning masinatööstusest. 
Kindlasti on Serbia puhul tegu huvitava ja kasvava, kuid samas ka omade riskidega turuga.
Tõenäoliselt jääb meie huvi selle turu vastu pigem tagasihoidlikuks. Meie peamised eksporditurud on ja selleks jäävad lähedal olevad Skandinaavia maad, aga ka Venemaa.
Samas tasub alati ka uusi turge otsida ning selles mõttes on Balkani riigid kindlasti huvipakkuvad ja arenevad – tuleb vaid riske ja eripärasid teada.

 

Mis on mis

Serbia

Asub Balkani poolsaare keskosas.
Piirneb Montenegro ja Albaaniaga edelas, Bosnia ja Hertsegoviina ja Horvaatiaga läänes, Ungariga põhjas, Rumeeniaga kirdes, Bulgaariaga kagus ning Makedooniaga lõunas.
Pealinn: Belgrad
Rahvaarv: 9,78 miljonit
Pindala: 88 361 km2
Riigikeel: serbia keel
Raha: serbia dinaar (CSD)
ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni, Euroopa Nõukogu ja Kesk-Euroopa Vabakaubanduslepingu liige.
Taotleb Maailma Kaubandusorganisatsiooni ning Euroopa Liidu liikme staatust

  • Vähetähtis kaubanduspartner

2012. aastal oli Serbia Eesti kaubavahetuse partnerite pingereas 66. kohal.
Ekspordipartneritest oli Serbia järjestuses 62. kohal ning impordipartnerite järjestuses 56. kohal.

Peamised Eesti ekspordiartiklid 2012. aastal olid:
optilised seadmed
plastid ja plasttooted
masinad ja seadmed
valmistoidukaubad

Peamised impordiartiklid 2012. aastal olid:
masinad ja seadmed
puit ja puidutooted
jalatsid
tekstiil ja tekstiilitooted

Allikas: Statistikaamet

  • Eestist ekspordib Serbiasse 29 ettevõtet

suuremad eksportijad 2012, miljonites eurodes
PALJASSAARE KALATÖÖSTUS AS
kalatootmine 2 354 947

HENKEL MAKROFLEX AS
värvide ja lakkide tootmine 807 349

CASTILLA OÜ
kaupade vahendus 171 566

TOP CONNECT OÜ 
telekommunikatsioon 167 982

BALTI SPOON OÜ 
spooni ja puitplaatide tootmine 132 396

EU GIG OÜ 
elektrimaterjalide hulgimüük 108 680

VEPAMON OÜ
elektroonika hulgimüük 107 897

EUROPEAN TRANSPORT OÜ
veoste abiteenused 73 709

PN TRANSPORT AS
kaubaveod maanteel 39 940

SAZA CHEMICAL OÜ
keemiatoodete hulgimüük 22 386

NORDAST MARINEN OÜ
laevade remont ja hooldus 22 173

Allikas: Krediidiinfo

 

  • Serbia pakub välisinvestorile

Iga uue loodud töökoha eest 4000–10 000 eurot toetust.
Riik võib tagastada 17–20% kogu investeeringust.
Kuni kümneaastast maksupuhkust maksustavalt tulult, kui ettevõte investeerib 9 miljonit põhivarasse ning loob vähemalt 100 uut töökohta.
Tööhõivetoetusi töötaja kohta 850–1700 eurot. Ümberõppeprogrammi raames on võimalik taotleda 850 eurot töötaja kohta.
Tööandja ei pea maksma töötaja pealt tööjõumakse 3 aastat, kui palkab alla 30aastase varasemalt töötuna registreeritud töötaja või puudega töötaja. Kaks aastat, kui palkab alla 30aastase vähem kui kolm kuud töötuna registreeritud töötaja, üle viiekümneaastase töötuna registreeritud töötaja.
Mitte Serbia kodanike iga-aastane tulu maksustatakse, kui see ületab kolmekordset Serbia keskmist aastapalka. 
Asub käibemaksuvabas tsoonis. Välisfirma saab luua valitsuse heakskiidul eraomandis vabatsooni.
Välisinvestoritele kehtib tollivaba tooraine ja pooltoodete import ning Serbias toodetud toodete eksport.

 

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. January 2014, 15:05
Otsi:

Ava täpsem otsing