Tööstus. Mahetootmine teeb võidukäiku

Ülemöödunud aastal ökojäätist tootma hakanud La Muu OÜ omanik Rasmus Rask usub, et mahetootmise populaarsuse kasv jätkub ka tulevikus. Nimelt on viimase 10–15 aasta jooksul mahetootmine nii meil kui ka mujal Euroopas näidanud stabiilset tugevat kasvu, samas on mahetoodete osakaal kogu Eesti jaemüügis vaid veidi üle ühe protsendi. “Vaadates ka Saksamaa või Skandinaavia turu arenguid, on Eesti mahetoidu turul kindlasti suur potentsiaal,” analüüsis Rask ja lisas, et Eesti maheturgu suhtub ta lootusrikkalt.

Turundamise mitu palet. Rask arvab, et Eesti mahetootjad on aru saamas, et mahepõllumajandusliku tooraine kasutamine üksi ei ole piisav, et turul eristuda ja jätkuvalt kasvada. Lisaks mahetoor­ainele on tema sõnul vaja investeerida tootearendusse eesmärgiga luua toode, mis ka maitse, kasutusmugavuse, pakendi ja maine poolest oleks parem kui võrreldav tavatoode. “La Muu puhul on mahetooraine nii-öelda hügieenifaktoriks – me ei kaalunudki tavatoomist. Tundsime, et esimese ökojäätise turuletoojana on meil võimalus, aga ka vastutus luua uus kaubakategooria,” ütles ta ja lisas, et kuna seesugune ökojäätis on turu pioneer, siis pidi ettevõte arvestama, et nende jäätise järgi hakkavad esmaproovijad hindama, kuidas üks ökojäätis õigupoolest maitseb.

“Kui siin õnnestuda, paraneb ökotoodete maine tervikuna ning tekib võimalus tuua juurde nii uusi jäätisesõpru kui ka uusi ökotoodete tarbijaid. Mahetoorainest toode üksi aga kindlasti kohe edu ei garanteeri,” avaldas Rask.

Eristujal tõenäosus võita. Konkreetse näitena tõi Rask ligi kaks aastat tagasi turule tulnud A. Le Coqi maheõlle, mis turul tema hinnangul populaarsust ei võitnud ja suhteliselt kiiresti müügilt ära võeti. “Võin tunduda ülekohtune, aga mulle näib, et selle õlle puhul oli üks ebaedu põhjus nõrk tootearendus. Järgmisel maheõlletootjal, kui see peaks tekkima, on juba raskem inimeste eelarvamust murda,” selgitas ta esmamulje olulisust.

Toote uudsuse tõi välja ka Rimi talupoe eest­vedaja Merit Mikk. Tema sõnul jälgitakse toodete valikul, et see oleks võimalikult mitmekesine. “Kindlasti on edu neil mahetoodete pakkujatel, kelle tootevalikus on midagi uut ja huvitavat, mida teised ei paku,” lausus ta.

Neljas Rimi kaupluses on mahetoodete osakond “Talu toidab”, mille sortimendis on Rimi pressiesindaja Katrin Batsi sõnul mahetooteid ligi 50 Eesti tootjalt.

Prisma turundusjuht Silver Säga lausus, et põhivaliku, missuguseid tooteid poe ökotoodete riiulil pakutakse, teevad kliendid. “Kui kliendid seda soovivad, siis oleme valmis suurendama müüdavate mahetoodete sortimenti. Meie eesmärk on võimalikult paljude tootegruppide sortimendi laiendamine mahetoodete abil,” ütles ta. Säga sõnul võivad ostjad Prisma mahetoodete osakonnast leida praegu 40 tarnija tooteid.

Tarnekindlus kaalukausil. Maheturul on suurim väljakutse Raski hinnangul tarnekindlus. “Toor­aine pakkujaid on veel vähe ning nende tootmismahud kõiguvad. Mahetootmine käib aastaaegade ja looduslike tsüklite järgi,” lausus ta ning lisas, et see võib tähendada, et piima, mune, koort saab täpselt nii palju, kui lehm või kana on valmis andma.

“Seetõttu on vaja investeerida tootearendusse, et sortiment mitmekesiseks teha. Me tegeleme praegu aktiivselt piimavaba jäätise väljatöötamisega, kasutame näiteks kookospiima,” ütles Rask ja lisas, et kõike seda tehakse selleks, et kui lehmad “paastu peavad”, oleks meil ikka midagi külmkappi panna.

Tarbija nõuab rohkem. Bats lausus, et tarbija huvi mahetoodangu vastu on viimasel kahel aastal kindlasti suurenenud. Ka Mikk tõdes, et tarbijad on muutumas üha teadlikumaks ning erinevalt varasemast teavad tooteid nimepidi. “Mahetoodete tarbijat võib iseloomustada selliselt, et varem tegi ta juhuslikke oste mahekauba hulgast, aga nüüd ­uurib teda huvitavate toodete kohta lisa,” ütles Mikk. Bats lisas, et Rimi talupoodides müüdavale kaubale on tekkinud väga kindel ostjaskond. “Ning see seltskond aina suureneb,” lausus ta.

Säga sõnul on Prismas huvi mahetoodete vastu küll kasvanud, kuid tendents on pigem tagasihoidlik. Selle põhjusena toob ta võrreldes tavatoodetega kõrgema hinna. “Kõrgem hind aga ei suuda kahjuks konkureerida tavaliste toodetega,” nentis ta.

Terminali oodati pikisilmi

Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse andmeil oli mullu üks olulisemaid sündmusi mahetootjate ühistu Wiru Vili maheteraviljaterminali avamine.TÜ Wiru Vili juhatuse liikme Mai Toominga sõnul oli terminali avamine tähtis, sest mahevilja kuivatamise ja ladustamise võimsuse nappuse tõttu müüdi varem osa mahevilja tavaviljana.  “Terminali esimese etapi avamine annab Eesti maheviljakasvatajatele võimaluse suurendada maheteravilja kasvatusmahtu, parandada kuivatus- ja säilitustingimusi ning vilja seeläbi eriti just eksporditurgudele paremini müüa,” selgitas Tooming.

 

Eesti tarbija kulutab üha enam

Margus Lill, köögiviljakasvataja, parim mahetootja 2013 Järjest paremini läheb mahetoodangul ka kodumaisel turul. Nõudlus mahetoodete järele on kiiresti suurenenud. Viimase paari aasta jooksul on meie müügimaht kahekordistunud ja kui varem müüsime köögivilja peamiselt kauplustele, siis nüüd on klientide seas ka valmistoite valmistavaid suurkööke ja lasteasutusi.