Ettevõtjal tuleb teadliku tarbijaga kaasa mõelda

Positiivses, loodust ja vahendeid säästvas võtmes esitatud uudis tekitab aga küsimuse, miks neid riidetükke üldse vaja on. Seda arusaamatust tekitab lihtne mõttemäng. Vaata ja hinda, kui palju on sinu majapidamises ühe sündmuse tarvis toodetud asju – riided, medalid, vimplid, numbrid sportimiseks, suveniirid ja firmanänn, T-särgid.

Nänn muutub träniks. Nüüd hinda, kui palju sa neid näiteks kolides kaasa pakiksid ja kui palju neist muutuks pahnaks, mis prügikasti rändab, või püüad südametunnistust rahustada mõttega, et viid need taaskasutusse, kus need uuele ringile saadetakse. Teine allikas, mis sama ringlust toidab, on impulssostud.

Tarbimises ei ole põhiprobleem mitte jääkide ärakasutamine, vaid nende tekitamine. Uuskasutuskeskus ja taaskasutamine kõlavad ideena toredad, kuid ei lahenda juurprobleemi – arutut tarbimist, mis lisaks kõigele laastab loodust ja tekitab jäätmeid. Viimaste töötlemine on ühelt poolt küll kiiduväärt, kuid teisalt annab signaali, et jäätmeid on kellelgi vaja. Mis omakorda aga ei sunni tootmist nii ümber korraldama, et liigset ei tekiks.

Miks peaks see kõik ettevõtjale korda minema? Sest üha tuleb juurde teadlikke tarbijaid, kes sarnase sisuga küsimusi esitanuna tarbimisotsuseid korrigeerivad. Pärast koduvahetust sain kokku hunniku DVD-plaate, raamatuid, riided ja muud träni, mida olin endale asendamatuks ja vajalikuks hinnanud ning kokku kogunud, kuid mida ma kaasa võtta ei tahtnud.  Need asjad ei tundunud enam olulised.

Öko ja mahe kõnetab. Vähe sellest, et see kuhi tarbetuks muutunud kraami on kuskil toodetud ja sealt kohale veetud, nõudis selle laialijagamine energiat ning kajastus ka prügiarvel. Positiivse mõjuna aga suunas see tarbimist muutma. Hakkasin kasutama filmilaenutusi, loen elektroonilisi väljaandeid, püüan vältida millegi kaugelt ja eriti lennuveoga tellimist ning enne millegi ostmist küsin endalt kaks korda, mida ma sellega pärast esimest kasutamist peale hakkan.

Samuti hindan senisest enam säästlikke ja ökomahe­lahendusi pakkuvate ettevõtete mõju ja jälge – näiteks, kas keskkonnast hoolimine käib tõesti tegevusega kaasas või leiab kasutust vaid turundusnipina.