Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Kumus säriseb elektromagnetism
Prantsuse kuraatori Gladys C. Fabre kureeritud näitus “Elektromagnetiline. Põhjamaade moodne kunst 1918–1931” tõmbab paralleele perifeeria ja kunstikeskuste vahel.
“Elektromagnetiline” hõlmab tormiliste muudatuste ja suurte tehnoloogiliste arengute perioodi Euroopas ja Põhjamaades.
Skandinaavlaste jaoks kujunes oluliseks mittekujutava kunsti üks tuntumaid nimesid Fernand Léger, kes oli välja arendanud erakordse kubismi stiili, erinedes oluliselt Picassost ja Braque’ist. Otseste paralleelide tõmbamiseks tema põhjamaalastest õpilastega on näituse tõmbenumbriks Légeri enda seitse teost. Lisaks on töid ka hispaania kubistilt Juan Grisilt ja eelkõige arhitektina tuntud Le Corbusier’lt.
Matemaatilistele reeglitele allutatud kunst. Näitus kõrvutab edukalt kunstnike püüdlusi pärast Teist maailmasõda Norras, Rootsis, Taanis, Lätis, Leedus ja Eestis. Kohalikus kontekstis kuulusid nende hulka näiteks Märt Laarman, Eduard Ole, Arnold Akberg, Lätist Niklavs Strunke, Põhjamaadest Otto Gustaf Carlsund, Thorvald Hellesen.
Ärksamate kunstnike teed viisid tollal alati Pariisi, kus olulisteks märksõnadeks oli individualism ja mittekujutav kunst. Kodumaale naastes, olgu see siis Eesti või Rootsi, ei leidnud need tänaseks klassikuteks kujunenud kunstnikud alati soosivat vastuvõttu. Metropol Pariis oli mõtteis ühel kaugusel Läänemere lõuna- ja põhjakaldalt.
Tung mittekujutava kunsti poole tulenes mitmest aspektist. Kunstnikele olid eeskujuks muusika matemaatilised reeglid ja Einsteini teooriad neljamõõtmelisest universumist. Maalikunst pidi viitama ainult iseendale ja mitte ühelegi välisele nähtusele, sümbolismi ja literatuursust välditi kõigi vahenditega.
Kunstnikud omavahelises dialoogis. Kunstnikud saavutasid selle geomeetria, plastitsismi ja mehaanilise teostusega. Taotleti täpsust ja selgust värvides ja vormides, ranget läbimõeldust, vastandudes niimoodi paljuski impressionismile.
Sarnaste ideede ja vaadete jagamisel on sündinud ka kõigi näitusel osalevate kunstnike teosed. Kahe suhteliselt perifeerse regiooni – Baltimaad ja Põhjamaad – maalikunstnikud on pandud dialoogi omavahel ning oma eeskujudega, külvates juurde väärtust ja pakkudes hulganisti äratundmisrõõmu.
Klassika
“Elektromagnetiline. Põhjamaade moodne kunst 1918–1931”
Kumu kunstimuuseum, Weizenbergi 34 / Valge 1, TallinnNäitus on avatud kuni 18. maini