Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Erakondade teod toetagu mikro- ja väikeettevõtlust
Eestis ei ole karjuvat vajadust uue erakonna järele, sest maailmavaate poolest on meil justkui enam-vähem kõik esindatud. Kui Eestis peaks tekkima uued parteid, siis ettevõtjana ootan neilt eelkõige ettevõtlust soodustavat ja arendavat poliitikat.
Teatavasti kuuluvad peaaegu kõik Eesti ettevõtted väikese ja keskmise suurusega ettevõtete hulka. Nendest omakorda üle 90% on kuni 10 töötajaga mikroettevõtted, mistõttu avaldavad sellised firmad Eesti majanduse arengule väga suurt mõju. Seega võiksid nii uued kui ka vanad erakonnad keskenduda rohkem sellele, kuidas parendada just mikro- ja väikeettevõtete olukorda ning tõsta nende konkurentsivõimet nii kodus kui ka välisturgudel.
Ettevõtete loomine esmatähtis. On oluline, et seadusandlikud muutused ja tööturu meetmed toetaksid ettevõtete loomist ja arengut. Kindlasti pole vähemtähtis maksude korrektne tasumine ja aus konkurents.
Vale oleks väita, et võimul olevad parteid ettevõtlust pidurdavad, kuid eelarveaukude lappimiseks võiks valitsus otsida muid viise, mitte ettevõtjatelt hüvesid ära võttes ning lisakohustusi peale pannes. Pean siin silmas hiljuti riigikogus menetluses olnud ettevõtluses kasutatavate sõiduautode sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramist koos muude firmaautodega seotud regulatsioonidega ning käibemaksudeklaratsiooni lisas üle 1000euroste arvete kajastamise kohustust.
Kui rahandusministeerium viitas eelnõu parlamenti saates muu hulgas probleemile, et palgatöötajad, kes teevad kulutusi oma palgast, on kõrgemalt maksustatud ja ebavõrdses seisus, siis täielikku võrdsust ei saagi kunagi olema. Kuid olla ettevõtja või firmajuht pole sugugi meelakkumine, nagu paljud võib-olla arvavad. Kellast kellani töötamine on vaid palgatöötajate privileeg, mis suuremale osale ettevõtjatest on võõras. Samuti on vastutuse tase firmajuhil kümnetes kordades suurem kui palgatöötajal. Eks igaüks vaatab asju oma mätta otsast, kuid tööandjaid on vaja ning mida rohkem neid on, seda parem ka palgalistele.
Riigi kokkuhoiukohad. Oleks viimane aeg Eestis ellu viia omavalitsuste haldusreform ja koondada ametnike armee. Sageli pakutakse, et sellega kaasneks vaid suurem tööpuudus maapiirkondades, ent mina arvan vastupidiselt.
Vähegi agaramad praegused ametnikud tuleksid koha kaotamise tõttu n-ö mugavustsoonist välja ja alustaksid ettevõtlusega. Sellel on pikemas plaanis palju positiivsem mõju kohalikule eluolule.