Aitäh, Raimo, et maksid X tuhat eurot makse

“Kuni tööjõumaksud – sotsiaalmaks, eraisiku tulumaks ja töötuskindlustusmaks – lähevad maksuametisse tööandja kontolt, on jutt “maksumaksja huvidest” abstraktne vada,” kirjutas Ülavere. “Omal nahal ei tunneta palgatöötaja kuidagi maksude kuhilat, oma vastutust iseenda enda ja riigi ees.” Ta leiab, et kui muuta maksude maksmine tööandja kohustusest maksumaksja kohustuseks ja õiguseks, siis muudavad selle juures tekkivad küsimused inimese mõtteviisi, tehes ta hoiakult palgatöötajast ettevõtjaks.

See oleks äge. Äripäeva aasta ärimehe, Transfer­Wise’i ühe looja Kristo Käärmanni meelest oleks äge, kui saaksime ise valida, kuhu oma tulumaksu investeerime: kas paremasse tervishoidu, asfalti, haridusse või kosmoseprogrammi. “Meie tuludeklaratsioon võiks meile juba praegu anda iga-aastase investeeringute kokkuvõte: “Aitäh, Raimo, et maksid X tuhat eurot makse! Sellest 100 kulutasime õpetajate palkadeks, 200 tervishoiu parandamiseks, natuke läks pensionifondi jne.”,” kirjeldab Käärmann.

Zavod BBDO loovjuhi Marek Reinaasa hinnangul pole Ülavere idee just maailma värskeim, aga vajab tähelepanu. “Olen enam kui veendunud, et kui inimestel tuleks endil oma sotsiaalmaks ja tulumaks maksuameti kontole kanda, tekiks neis oluliselt isiklikum ja hoolivam tunne nii riigieelarve suhtes kui ka nõudlikum meel riigi pakutavate teenuste vastu,” märgib ta. “Isiklik rahakott on üldjuhul kõige parem suhtumise ja meelsuse muutja,” märkis Reinaas. Ka majandusanalüütik Maris Lauri meelest on oluline, et inimene teaks, kuidas tema maksuraha kulutatakse.

Nagu hane selga vesi. Raidla Lejins & Norcousi vanempartner Jüri Raidla on riigireformi vajalikkusest kõnelenud juba pikemat aega.

“Seda ettepanekut on mõtliku näoga kuulanud kõik poliitikud, ministrid, president. Nagu hane selga vesi,” tähendab ettevõtja Armin Kõomägi Raidla mõtte kohta teha Eestis radikaalne riigireform. “Kõik saavad aru, et muutused ei sünni enne 2015. aastat, kui valime uue riigikogu, kes paneb paika uue valitsuse. Küsimus on: kas uues riigikogus leidub ka jõud, kes võtab Raidla idee üheks põhiülesandeks.” Kõomäe arvates on uute parteide loojatel Andres Herkelil ja Kristiina Ojulandil elu võimalus oma rahva jaoks midagi suurt ära teha.

Reinaas lisab, et seda ideed tuleb seletada nii kaua, kuni see muutub sama loomulikuks nagu hommikune hambapesu, “mille tulemusena riigireformi tegematajätmine mõjuks sama eemaletõukavalt kui haisev suumulk”.

Positiivset äramärkimist leidsid rohkem kui ühe lugusid hindama palutud eksperdi poolt Danske Capitali riskijuhi Ivo Karindi idee minna üle uuele demokraatiamudelile, mis võimaldab kõigil kodanikel panustada ühiskonna juhtimisse igal ajahetkel; Tiit Paananeni ettepanek tuua Eestisse õppima teiste riikide keskealisi ja Arles Taali mõte seada riigipalgal olemise piiriks viis aastat.

“Suurem osa uuest väärtusest luuakse erasektoris, irdumine erasektori dünaamikast ja probleemidest viib valeotsusteni,” märgib Taali idee kohta pankur Rain Lõhmus. “Olin isegi tööelu algusaastatel riigisektoris ja tunnen tagantjärele pisut piinlikkust mõne oma tollase riigikeskse positsiooni pärast.”

Ideed koolist kaasa. Eelmise hooaja “Eduka Eesti” viljakaim autor ja teise koha omanik Tarmo Tanilas saab seekordki kiita mõlema välja käidud idee eest. Isikliku pensionikonto sisseseadmise idee kohta ütleb Reinaas: “Iga mõttevirvendus, mis sisendaks kas või pisutki usku sellesse, et Eesti pensionisüsteem pikaajalises perspektiivis uppi ei lenda, tuleb vastu võtta tervitushõisetega.”

Käärmann seevastu väärtustab Tanilase ettepanekut panustada tipptasemel haridussüsteemi loomisse, sest “rahvas on täpselt nii edukas, kui head on inimeste mõtted, väärtused, südikus ja oskused, mis on kaasa võetud kodust, koolipingist ja ülikoolist”.

Lauri hinnangul on konkursile esitatud lugude tase ebaühtlane, kuid mitu autorit on ette võetud probleemi põhjalikult läbi mõelnud. “Kuigi pakutud lahendused ei pruugi olla parimad, leidub siiski mitu ideed, mille üle rohkem arutleda, sest nad osutavad olulistele probleemidele,” võtab ta kokku.

 

 

“Edukas Eesti”

Korraldajad: Äripäev, Danske Bank, EMT, Tallinna Kaubamaja, Saku Õlletehas, Tallinna Vesi ja Raidla Lejins & Norcous.Peaauhind: 10 000 eurot, teisele kohale 3000, kolmandale 2000 eurotLõpuüritus, kus saab teatavaks võitja, toimub 11. märtsil Estonia talveaias. 2013/14 ilmunud lugusid: 31Eelmisel hooajal ilmunud lugusid: 86Mullu läks võit jagamisele Age McCanni loovjuhi Heiki Urbala ja IT-konsultandi Raul Ennuse vahel, kes mõlemad käisid välja idee õpetada lapsed programmeerima juba kooli esimestes klassides.

 

 

 

Valik 2013/2014 “Eduka Eesti” konkursile esitatud ideidPaneme isikliku andmepilve tööle

Kristi Rohtsalu, ettevõtjaE-riigina tuntud Eestist võiks saada SmartEstonia: oma “isiklikus pilves” peaksin nägema kõiki andmeid, mida keegi on minu kohta kunagi kogunud.

Hakkame korralikku palka maksma

Rainer Aunpu, Smart Valley juhtPalgaväljaränne vajub minevikku siis, kui ettevõtja hakkab “palgakulu” käsitlema investeeringuna.

Ühisrahastus võimaldagu investeeringuid

Ivo Karindi, Danske Capitali riskijuhtÜhisrahastus peaks võimaldama investeeringuid ettevõtetesse ja nende äriplaanidesse.

Teeme parema tulumaksu

Andres Aro, jurist, ReformierakondTulumaksu Eesti ELi liikmena ära kaotada ei saa, küll aga võime seda ümber korraldada, vähendades samas ülikõrget sotsiaalmaksu protsendi võrra. Eesti ettevõtete tulumaksuvabastus ei saa püsida igavesti.

Riigipalgal viis aastat järjest

Arles Taal, Viru Elektrikaubanduse juhatajaLepime kokku, et riigi palgal ei saa olla rohkem kui näiteks viis aastat järjest, nii tekib ametnikel lähem side päris eluga.

Teeme tiigri-Eestist põhjamaade Šveitsi

Oudekki Loone, Keskerakonna eurosaadikukandidaatEeloleva kahekümne aasta lipukirjaks ja Eesti arengu võtmesõnaks tuleks valida fraas “põhjamaade Šveits”: toimiv, kvaliteetne, turvaline, roheline, puhas.

Seame sisse pensionikonto

Tarmo Tanilas, Swedbank ASi vanem investeeringute juht Vajame vabatahtliku pensionikonto süsteemi, millega suurendada inimeste finantsvara ja parandada riigi finantsvõimekust. Uue investeerimisskeemiga liitunud isikule avab pank eraldi arvelduskonto, kuhu tööandja suunab iga kuu 5% tema netopalgast.

Toome Eestisse õppima teiste riikide keskealisi

Tiit Paananen, Skype’i eksjuhtKeskeas inimesed ei tohiks riigi ja ettevõtjate jaoks olla oma karjääri lõpusirgel, vaid hoopis uue alguses. Ümberõppe programm peab olema Euroopa ambitsiooniga ennetav meede, riigi garantiiga ja suunatud ka hetkel hõivatud inimestele.

Hakkame ise makse maksma

Raimo Ülavere, koolitajaMaksude maksmine peaks olema maksumaksja, mitte tööandja kohustus. Kas või osaliselt. Seda tehes tekib inimeses ettevõtja mõtteviis.

Eesti peab minema üle demokraatiale 2.0

Ivo Karindi, Danske Capitali riskijuhtDemokraatia 2.0 võimaldab kõigil kodanikel panustada ühiskonna juhtimisse ja otsuste tegemistesse igal ajahetkel.

Suurendame “tarku investeeringuid”

Rein Ruusalu, PKF Estonia vandeaudiitorsuurendame Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) kulutuste osakaalu SKPs ühe protsendipunkti võrra ning seame eesmärgiks TA kulutuste viimise pideva tasemeni 4% SKPst.

Rikkaks saamise õpetus koolis omaette aineks

Raivo Hein, investorKui rikkaks saamist õpetataks koolis eraldi ainena, ei raiskaks ootamatult rikkas saanud inimesed oma raha rumalalt ära, ühtlasi annaks see hoo sisse nii ettevõtlusele kui ka kogu majandusele.

Eestile toob edu äpitööstus

Toomas Reisalu, ajakirjanik, SDEKui Eesti valitsus võtaks 300 miljonit eurot laenu ja rajaks Tallinna idufirmade arendamise inkubaatori, siis juba paari aasta pärast on meilgi lõpuks olemas IT- ja äpitööstus, mis paneb majanduse õitsema.

Edukas Eesti januneb riigireformi

Jüri Raidla, advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcousi vanempartnerSelleks, et Eesti oleks edukas ka oma 150. sünnipäeval, peame korraldama radikaalse riigireformi ning asuma selgelt Euroopa Föderatsiooni loomise teele. Riigireformi kesksed elemendid peaksid tagama arenemisvõime pärast euroraha lõppemist.

Eesti edu võti: loovust väärtustav haridus

Tarmo Tanilas, Swedbanki vanem investeeringute juhtEesti järgmiseks suureks eesmärgiks peaks kujunema tipptasemel haridussüsteemi loomine, sest ilma selleta on pikaajalist majandusedu  raske loota.