Andmekaitsereform tähendab kulude kasvu

“Brüsseli ametnikud saavad natuke võimu juurde, kohalikud ametnikud kaotavad. Luuakse tohutu hunnik uusi töökohti ja need ei pruugi sisuliselt vajalikud olla,” ütles Loho Äripäeva teemaveebile ituudised.ee.

Euroopa Liit valmistab ette andmekaitsereformi. Mida see Eesti ja ettevõtjate jaoks tähendab? Seda hakatakse tõlgendama ja rakendama kogu ­Euroopas. Seni olid kohalikel andmekaitsjatel üsna vabad käed, et arvestada iga riigi kultuurilisi omapärasid.

Reaalselt Eesti riigile ja ettevõtjatele tähendab see tõenäoliselt kulude märgatavat kasvu. Seni on silma jäänud üks põhjalik ja sisukas brittide uuring, mis mängis erinevad stsenaariumid läbi ja jõudis seisukohale, et mingit säästmist pole oodata – hoopis kallimaks läheb kõik.

Kuhu on suunatud reformi teravik ja kes on võitjad-kaotajad? Utreerides võib öelda, et Brüsseli ametnikud saavad võimu juurde, kohalikud ametnikud kaotavad, luuakse tohutu hunnik uusi töökohti, mis ei pruugi olla sisuliselt vajalikud.

Samas oleks korrektne mainida, et reformikava pole lõplik ja Euroopa Parlamendis on sellele esitatud rekordarv parandusi. Reformi realiseerimine on praegu lükatud 2015. aastasse.

See, kas ettevõtted hakkavad tellima andmekaitseauditeid või saavad endale kohustuse palgata andmekaitseametnik, on hilisemate rakendusaktide pädevuses.

Tavakodaniku jaoks kaasneks reformiga ehk petlikku turvatunnet. Mingi asjaajamine andmekaitseametnikega muutuks lihtsamaks, mingi raskemaks.

Reformi teravikust on raske aru saada, aga väga palju rõhutatakse vajadust ühtse digituru järele Euroopas. Samas toimib juba praegu ELi riikide andmekaitsjate vahel efektiivne koostöö ja vajadusel saab kodanik oma kaebuse Soome firma peale esitada ka Eestis.

Mida tähendab ühtne digiturg Eesti ettevõtjale? See võimaldab virtuaalseid tooteid ja teenuseid efektiivsemalt turustada kogu ELis. Miinusena tähendab see väga suurel turul konkureerimist, plussina tähendab hea toote edukas turustamine suuri kasumeid. Eesti ettevõtjad muutuvad oma ekspordivõimekuselt aina paremaks ja ühtne digiturg on ettevõtjate huvisid silmas pidades loogiline.

Milline oleks mõni praktiline näide, mis Eesti ettevõtjaid uue andmekaitsemudeli alusel ees võib oodata? Kõige jaburam näide, mis ka Eesti ametnike hulgast läbi on käinud, on järgmine. Kui juuksur paneb paberile kirja oma püsiklientide nimed, juuksevärvid ja telefoninumbrid, siis tuleb tal oma andmekogu riiklikult registreerida ja sertifitseerida, et ta neid isikuandmeid turvaliselt hoiab. Markantseid näiteid on teisigi, kuid reformi lõplik kuju pole veel paigas ja ennustamine on tänamatu töö. Kui suured ettevõtted saavad kenasti hakkama, siis väiksemate puhul võib reform tähendada halduskoormuse kasvu.

Suur osa internetipõhistest idufirmadest pakuvad teenust, kus nad töötlevad kasutajate andmeid üle kogu maailma. Praegu on võimalik idee nädalavahetusel valmis meisterdada, lisada maksmise võimalus, registreerida ettevõtjaportaalis firma ja hakata uut ärimudelit proovima. Kui siia lisandub andmekaitseaudit või mõni muu lisakohustus, võib selliste katsetuste hulk väiksemaks jääda.

Igapäevast tööd silmas pidades võib eeldada, et tekivad e-riigi lahendused, mille kaudu saab reformiga tekkinud kohustusi lihtsamini täita. Samas võib arvata, et aktiivse äritegevusega firmade jaoks on tegu päris mahuka õppimiskogemusega.

 

Eesti Interneti Kogukond (EIK)

Ilmus avalikkuse ette ACTA-vastase protestiga.Peab oluliseks tõsta rahva teadlikkust infopoliitikast ja soovib näha teema aktiivset käsitlust ka eurovalimistel.Osaleb seadusloomes umbes korra paari kuu tagant. Andmekaitse inspektsioonis on üks kogukonna juhatuse liige. Sealtkaudu osaletakse mitmesuguste juhendite ja poliitikate kujundamises, samuti eelnõude arutamises ja ümarlaudadel.Andmekaitsereformile tegi kogukond analüüsi ja tõi välja probleemseid kohti, kus ametniku kujutelm tehnoloogiast ja tehnoloogiline reaalsus olid nende hinnangul kaugeks jäänud.