Ansip Rail Balticust: Eesti ei maksa leedulaste pärast rohkem

Praegune Rail Balticu tasuvusuuring on tehtud Leedus arvestusega, et trass kulgeb läbi Kaunase, kuid kui leedulased soovivad trassi hoopis läbi Vilniuse, tuleb hiljemalt septembriks jõuda uue tasuvusuuringu tulemusteni ning kolm Balti riiki peavad suutma moodustada veel veebruari jooksul ühisettevõtte.

Ühisettevõtte moodustatakse võrdsete osalustega, iga Balti riik saab kolmandiku osalusest. Ansip usub, et kolm riiki saavad sellega hakkama, sest kõikides riikides on selge tahe projektiga edasi minna. Ansipil oli hea meel kuulda, et täna Tallinnas toimunud Baltikumi ja Poola peaministrite kohtumisel kinnitas Poola peaminister Donald Tusk, et Poola lubab oma osa Rail Baltcu projektis kindlasti ära teha, kui Balti riigid teevad oma osa, sest lisaks Baltikumile on Rail Baltic suuresti ka Poola ja Soome huvides.

„Samas tuleb öelda, et Leedust tulenevast valikust ei ole meie nõus kogu projekti eest rohkem maksma. Kui leedulased jõuavad lõpuks otsusele, siis tahaksime loota, et seekordsed kokkulepped peavad ning me saame projekti arendamisega kiiresti edasi minna,“ ütles Ansip.

Peaministri sõnul on riigid kokkuleppel võimalikult kiiresti ühisettevõtte loomiseks, et saada projektile Euroopa ühendise projektis rahastus juba esimeses taotlusvoorus. "Kui me sellesse vooru ei jõua, väheneb tõenäosus saada rahastust järgmistest voorudest," ütles Ansip. "Kui me kiiresti ei tegutse, siis pole ohuks vaid see, et me laseme mööda esimese taotlusvooru, vaid ka see, et laseme mööda kogu Euroopa Liidu seitsmeaastase eelarveperioodi ning peame ootama järgmist."

Ansipi sõnul läbib trass praeguse kava järgi Kaunast leedulaste endi tahte tõttu, mitte eestlaste, lätlaste või Euroopa Komisjoni plaanide kohaselt.

Eesti peaminstri mäletamist mööda pidi Rail Balticu plaanerimise algusajal tulema Kaunasesse transiidibaas, kus oleks hakatud laadima kaupa Venemaa rööpalaiusega rongidelt ümber Lääne-Euroopa rööpalaiusega rongidele.

"Sellepärast tahtsid nad ka Rail Balticut sinna suunata. Nüüdseks on leedulased jõudnud järeldusele, et täpselt samasuguse ümberlaadimisjaama saab rajada ka Vilniusesse," lisas Ansip. "Pealegi on Vilnius ju oluliselt suurem linn ning seal toodetakse hulga suurem osa Leedu SKPst kui kahesaja tuhande elaniku võrra väiksemas Kaunases."

"Me ei taha, et debatt Vilniuse ja Kaunase üle pidurdaks kuidagi Rail Balticu arendamist, me tahame projektiga edasi minna,“ ütles Ansip.