Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Härra Rahavunts. Lugu mehest, kes läks 30aastaselt pensionile

    Kui paljud vaevavad pead, kuidas 65aastaselt pensionile minna, nii et elutase katastroofiliselt ei langeks, siis maailmas on ka kõvasti ambitsioonikamaid inimesi. Üheks selliseks on Ameerika Ühendriikides Colorado osariigis elav Pete, keda tuntakse populaarse säästublogi Mr. Money Mustache (Härra Rahavunts – toim) järgi. Tarkvarainseneri ametit pidanud Pete läks pensionile 2005. aastal kõigest 30. eluaastal. Kuidas oli see võimalik ning mida me saame tema kogemuselt õppida?

    Nii MarketWatch, Forbes kui ka Washington Post on viimastel kuudel tutvustanud oma veergudel 39aastase Pete’i  (turvalisuse huvides pole ta kuskil oma perekonnanime avaldanud), kes läks oma naisega “pensionile” juba üheksa aastat tagasi ning on praegu n-ö täiskohaga vanem oma kaheksa-aastasele pojale.
    Juba aastaid elavad nad vaid oma investeeringutelt saadavalt tulult. Vahetevahel teevad nad ka “päris tööd”, kuid seda vaid siis, kui soovivad ning oma reeglite järgi.
    Mis on nende edu saladus? Kolmeliikmelise perekonna kohta saavad nad hakkama väga vähesega – umbes 25 000 dollariga aastas (1540 euroga kuus). Neil on küll auto, kuid nad kasutavad peamiselt liikumiseks jalgrattast. Nad käivad harva väljas söömas, ostavad poest vaid asju, mida nad tõesti vajavad, ning on laenuvabad.
    Kuid sellest hoolimata on neil 250ruutmeetrine maja, nad on aastast kolm kuud reisil ning nad söövad puhast orgaanilist toitu.
    Nende elufilosoofia pole tühipaljas kokkuhoid, vaid elu nautimine vähemaga. Seda ilmestab kas või see, et keskmiselt kulutavad nad elektrile kõigest 299 kWh kuus, riietele pere peale alla 300 dollari aastas ning naudivad nii palju tasuta lõbustusi kui võimalik.
    2011. aastast finantsblogi Mr. Money Mustache­ kirjutaval Pete’il tekkis pensionile mineku plaan pikaajalise järkjärgulise protsessi loomuliku jätkuna.  Alguse sai see juba lapsepõlves, mil ta ei kulutanud kogu taskuraha ära, vaid pani osa säästudeks kõrvale. Plussina toob ta välja oma naise, kellega ta ülikoolipäevil kohtus ning kes samuti ei kulutanud palju. “Me lõpetasime 1997. aastal oma ülikooliõpingud, kolisime kokku ja pärast aastatepikkust tööd ning investeerimiskonto paisumist hakkasime mõtlema, mida mõistlikku selle rahaga teha võiks,” seletas Pete.
    2002. aastal leidsid nad, et oleks suurepärane, kui nad võiks enne lapsevanemaks saamist töö tehnoloogiasektoris lõpetada. See mõte tõstis kõvasti nende motivatsiooni. Nad kulutasid veelgi vähem ning investeerisid rohkem, kuni 2005. aasta lõpuks oli neil nii palju vara, et nad võisid investeeringutelt saadava passiivse tulu pealt teoreetiliselt ilma töötamiseta lõpmatuseni elada. Nad lahkusid töölt.
    Kui palju nad “pensionile” minekuks raha kogusid? Peamiselt kvaliteetsetesse dividendiaktsiatesse investeeriv Pete võttis konservatiivse nägemuse ning arvestas, et nad võiks oma säästude pealt teenida aastas 4 protsenti tulu. See tähendab, et sääste peaks olema kokku kahekümne viie aasta kulutuste jagu, ilma et nad peaks muretsema, et raha kunagi otsa lõpeks.
    Eesmärgiks sai võetud 600 000dollarine (444 000 eurot) investeeringute portfell. Selline summa peaks olema piisav, et teenida investeeringutelt kuus 2000 dollarit, millega peaks suutma läbimõeldult ära elada.  Lisaks tahtsid nad kindlasti olla vabad kohustustest ning oma majalaenu tagasi maksata.
    Kuidas on võimalik nii palju raha kõrvale panna? Lisaks tagasihoidlikule kulutamisele tuleb leida amet, mis toob hästi sisse. Pete ja ta abikaasa on tarkvarainsenerid, kelle töötasu algas pärast ülikooliõpinguid 40 000 dollarist aastas ning jõudis koos boonuste ja kvalifikatsiooni tõusuga välja maksimaalselt umbes 125 000 dollarini aastas. Pete arvutas välja, et nad teenisid säästude kogumisfaasis naisega koos keskmiselt 125 000 dollarit aastas (ehk 4600 eurot inimese kohta kuus).
    Arvestades Eesti tugevat IT-sektorit, siinset rahvusvaheliselt konkureerivat palgataset ning keskmiselt madalamat hinnataset võrreldes Ühendriikidega, on seega ka paljudel meie inimestel võimalus Härra Rahavuntsilt õppida.
    Suure raha teenimiseks ei pea ilmtingimata olema IT-, pangandus-, meditsiini- või juuraharidusega. Mr. Money Mustache’i blogi üks popimaid saite on lehekülg ametitest, kus tublid töötajad võivad ka ülikoolihariduseta teenida aastas vähemalt 50 000 dollarit  (3000 eurot kuus) ning minna läbimõeldult kulutades ja distsiplineeritult säästes varakult “pensionile”.
    Pete toob oma lemmikametina välja puusepa elukutse, kuid nimistus on ka keevitajad, torumehed, mehaanikud, ekskavaatorijuhid, majaehitajad ja teised kuldseid käsi nõudvad ametid. Kui Eestis ei võimalda need ametid nii palju raha teenida, siis Skandinaavia riikides on selliseid summasid võimalik saada. Lisaks toob Pete välja sõjaväelased (välismissioonidel käijad), kaevanduses ja naftatööstussektoris töötajad, müügiagendid ja maaklerid.
    Kokkuvõtvalt on aga  valem lihtne. Hangi endale korralikult tasustatav töö ning hoia kulud kontrolli all. Distsipliin ja tahe on siin määrava tähtsusega ning seetõttu meie hulgas niivõrd vähe nn Rahavuntse ongi.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Google koondab teadmata osa töötajatest Protest Iisraeli vastu maksab töö veel kümnetele ettevõtte töötajatele
Lisaks Teslale andis uuest koondamislainest teada ka Alphabeti omanduses olev Google.
Lisaks Teslale andis uuest koondamislainest teada ka Alphabeti omanduses olev Google.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.