Rongikriisist tõusis kasu

Alustasime uute rongide tulemise protsessi põhjaliku testimisega. Tõime elektrirongid liinile edukalt ja sujuvalt, aga ­uute diiselrongide tulek päädis klientide jaoks ka täiesti uue pileti­müügisüsteemi, pileti­toodete, -hindade ja sõidu­plaanidega. See muutis meie tööülesande mitme muutujaga võrrandiks.

Raskusi oli hulgi. Meil olid reaalsed probleemid, nt tõrked piletimüügisüsteemis, kohatine ületäituvus tipptunnil ja muu, millel olid ka omad põhjused.

Üleminekut ei olnud võimalik teha pika aja jooksul, Elron ei olnud veel kätte saanud kõiki ronge – meil oli 20 rongist kohal 13. Samas ei olnud rongide üheaegne saabumine Eestisse võimalik ja Edelaraudtee rongide paralleelsõit olnuks majanduslikult äärmiselt ebaotstarbekas.

Puudu jäi teavitusest. Esimeste päevade probleem oli tõrkuv piletimüügisüsteem, kuid veel rohkem oli puudu igakülgsest informatsioonist.

Niisugustel puhkudel korraldatud reklaami- ning teavituskampaaniaid peetakse sageli ebaotstarbekaks, sest need maksavad palju. See kammitses ka meid, kuigi selgitused oleks paraku olnud hädavajalikud.

Osa kurtmist polnud ­Elroni poolt vaadates argumenteeritud ja põhjendatud. Rongid on uued ja paljud igapäevasõitjad on rahul. Enamik reisijaid olid mõistvad ja toetavad. Rongid on ju varasematest paremad – uued, kiired, mugavad.

Maandamatud riskid. Suure muutuse võib kokku võtta järgnevalt: a) otsus uutele rongidele üle minna oli igati õige; b) teavitus oleks pidanud olema intensiivsem ja sisukam ja hoiatama ka võimalike tõrgete eest juba detsembri lõpus; c) riski, et võimalikud tõrked avalikus ruumis võimenduvad, oli võimatu vältida. Põhjalikuma kokkuvõtte, kuidas Elroni muutused mõjuvad, saab teha aasta lõpus.

Praegu võib öelda, et rahvas ootas uusi ronge, rongiliiklusel on Eestis tulevikku ning rongide populaarsus on pigem kasvanud.

Kriisist oli ka kasu – pea­aegu kõik Eestis teavad, et meil on uued rongid, ja tahavad proovida nendega sõita.