Selgusid kodanikuühiskonna aasta tegijad

Kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad on pimemassööride ühing, Vahur Tõnissoo, Jaan Aps, koostöö Paide kogukonna ja avaliku võimu vahel arvamusfestivali korraldamisel, Tartu linnavalitsus ja moelooja Reet Aus.

Reet Aus on hea näide sellest, kuidas on võimalik teha seda, mis meeldib, olla samas sotsiaalselt vastutustundlik ning lisaks oma tõekspidamisi ja väärtusi ka laiemalt levitada. Oma tegemistega rahvusvaheliselt tuntud moelooja on vastutustundliku tarbimise jutlustajana andnud tugeva panuse kodanikuühiskonna arengusse, teatas mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit (EMSL).

Aasta vabaühenduseks sai pimemassööride ühing. See on nägemispuudega inimeste endi initsiatiivil toimiv ühendus, mis on 15 tegevusaasta jooksul muutnud ühiskonna suhtumist nägemispuudega inimeste vastu oluliselt sõbralikumaks ning kaasanud nägemispuudega inimesed aktiivsesse (töö)ellu. Massööri elukutse omandamine on Eestis siiani pea ainus võimalus pimedana tööd leida ja avatud tööturule siirduda.

Ühingus on saanud koolitust või tööd 86 pimemassööri üle Eesti, muutudes abivajajatest abi andjateks. Lisaks sellele, et ühing toob inimesed tööelu juurde, teenitakse ise tulu oma ühingu majandamiseks. 2013. aastast avas ühing koolituskeskuse, kus pakutakse koolitust ja nõustamist nii eesti kui vene keeles.

Aasta missiooniinimese tiitlit väärib seekord kaks inimest. Jaan Aps pikaajalise töö eest vabaühenduste mõju suurendajana. Aps on aastaid selgitanud vabaühendustele, kuidas kavandada oma tegevust nii, et sellel oleks tuntav mõju. Ta on muutnud paljude vabaühenduste tegutsemise ja mõtlemise viisi – tehakse neid asju, millest on päriselt kasu.

Vahur Tõnissoo tõi koos kaaskonnaga tänavu suvel hiilimisi alanud Rail Balticu planeerimisprotsessi avalikkuse tähelepanu alla. Ta ei tõrju raudteed, vaid otsib ja leiab koos ametlike planeerijate ja kohalike kodukondadega parimaid lahendusi. Tema tegevus on paljudele kodanikuaktivistidele lisanud usku, et targa ja sihikindla tegevusega on võimalik seista oma kogukonna huvide eest, mõjutada riiklikke ja antud juhul suisa rahvusvahelisi protsesse.

Aasta tegu – koostöö Paide kogukonna, linnavalitsuse, Järva maavalitsuse ja vabatahtlike vahel, tänu millele sündis arvamusfestival. Esmakordselt toimunud festival sai meeldejääv paljuski tänu motiveeritud kogukonnale, linnavalitsuse abile ja maavalitsuse toetavale suhtumisele. Selline koostöö kohalike inimeste ja avaliku võimu vahel on teistelegi suursündmuste korraldajatele eeskujuks ning garantiiks, et  arvamuskultuuri edendatakse Paides ka käesoleval ning järgmistel aastatel.

Aasta avaliku võimu esindaja – Tartu linnavalitsus kaasava eelarve julge katsetamise eest. Kuigi esimese aasta katsetus tõi välja mitmeid tahke, kus järgmistel aastatel uuesti tehes paremini proovida, on Tartu linn teistele omavalitsustele kaasava eelarvestamise osas teerajajaks.

EMSLi juhataja Maris Jõgeva sõnul näitab konkurss ilmekalt, kui mitmekesine on Eesti kodanikuühiskond, ning kõik kandidaadid väärivad tähelepanu. "Kodanikuühiskond pole ainult tänavale tulevad inimesed või üldrahvalikus meedias kajastatud kokkutulemised. Eestis on suure mõjuga ettevõtmisi, mis pole kõigile nähtavad, kuid muudavad paremaks paljude inimeste elu. Vahel me kõiki ei märkagi, sest peame kodanikuaktiivsust juba iseenesestmõistetavaks," rääkis ta pressiteates.

Vabaühenduste liidu nõukogu valis aasta tegijad kodanike esitatud 69 kandidaadi hulgast. EMSL annab aasta tegija tiitleid kodanikuühiskonna arengule enim kaasa aidanud inimestele ja organisatsioonidele 1996. aastast.

Aasta vabaühenduse tiitliga kaasneb 5000 euro suurune preemia kodanikuühiskonna sihtkapitalilt.