Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Helm: leiame 300 000–400 000 euro suuruseid “vigu”
Maksuameti juhi Marek Helmi sõnul on ametnikud käibemaksudeklaratsioonide kontrolli käigus tuvastanud 300 000–400 000 euro suuruseid “vigu”, mille ettevõtjad kohe omaks võtavad ja ära parandavad.
Mullu kogus maksu- ja tolliamet umbes 5,102 miljardit eurot maksutulu, mis on 77 miljonit ehk 1,5% rohkem, kui riigieelarves loodeti. Ameti teatel tulenes suurim ülelaekumine juriidilise isiku tulumaksust, mida laekus ligi 40% rohkem kui kavandatud. Ligikaudu 50 000 ettevõtet tasus kokku 326,6 miljonit eurot.
Ütlesite, et maksudeklaratsioonide “vigu” on tehtud ka 300 000–400 000 euro ulatuses ja tavaliselt ettevõtjad “avastavad” ja parandavad vea kohe pärast ametniku kõnet. Kui palju selliseid juhtumeid on? Oleme viimased aastad olnud kliendisõbralikud. Meile on iga menetlus kulukas. Kui saame klientidelt tagasisidet, et, oi, ma eksisin, siis mis iganes oli eksimuse ajend, kulusid hoiame kokku ju mõlemad. Edaspidi tahame, et nende väärtegude kohta jääks rohkem märki maha. Kuid ma ei tahaks teha oma uurimisosakonnast teist kontrolliosakonda. Mõne eksimuse sisu on kriminaaluurimist väärt, aga on vaja uurida rohkem organiseeritud kuritegevust.
Sain aru, et organiseeritud maksukuritegude osakaal on kasvanud? Meil on infot rohkem, kui realiseerida jõuame. Inimesi oleks sellega tegelemiseks juurde vaja.
Jüri Mõis märkis Äripäevas, et dividendide pealt ei pea sotsiaalmaksu maksma, aga palgatulult peab – maksukoormus dividendide puhul on 26%, palgasaajal 57%. Kas Teie hinnangul on palgatulu ja ettevõtlustulu Eestis ebaõiglaselt maksustatud? Mul on väga raske kommentaari anda, me ei taha maksuametis maksupoliitilist seisukohta võtta. Minu jaoks on oluline rakenduslik pool. See debatt peaks olema ministeeriumi tasandil.
Eks ettevõtjate dividendid on maksutulu osas ka suurt rolli mänginud. Jah, on küll. Ajakirjandusest olen lugenud, et ettevõtjad plaanivad tänavu dividendide pealt tulu maksta, mis on minule kui maksukogujale rõõmus uudis.
Äripäeva veergudel oli debatt Jürgen Ligi ja Jaan Pillesaare vahel, kus Pillesaar märkis, et Eesti väike maksukoormus hakkab lummust kaotama ja Läti sõuab meile järele. Nägin. Selle Läti sotsiaalmaksu lae kehtestamise koha pealt tuleks rohkem analüüsida. Küsimus pole selles, et Läti pani sotsmaksu lae – paneme meie ka. Küsimus on selles, millisesse sektorisse me kõrgepalgalisi ootame, kus on see probleem. Ma loodan, et seda nii võetakse ja meie võime aidata oma andmestikuga seda debatti sisulisemaks viia.
Maksukoormusest rääkides, ilmselt enamik, kes sel teemal sõna võtab, saab aru, millest jutt. Kuid ma ütleksin veidi intrigeerivalt, et see, kui tasuda kehtivad maksud, ehk teisisõnu, kui vähendada varjatud käibeid ja selle pealt maksta makse, siis see ei tähenda veel maksukoormuse suurendamist. Seda ei tohiks segi ajada, kuigi olemuslikult võib nii tajutav olla.
Mida Te ütleksite ettevõtjatele 2014. aastaks? Teeme koostööd, et saamata jäänud maksud kokku koguda. Pole nii, et üks või teine, see on ühine pingutus. Hollandis ja Põhjamaades on see ettevõtjate ja riigi ühispanus. Mina tunnistasin möödunud aastal, et meie kontroll pole piisavalt efektiivne käibemaksudeklaratsioonide lisa puhul, sest info tuleb raskelt sisse. 200 miljonit on saamata jäänud makse, midagi tuleb teha.
Kas see pole paratamatus, et alati on neid, kes otsivad n-ö alternatiivi? Rahvusvahelised karussellpettused jäävad, kuid kontroll peab suurenema. Kui kontrollime tagastusnõuetest ainult 3% ja maksame tagasi 1,1 miljardit, siis siin on nii riigi kui ka ettevõtjate huvi, et raha ei läheks tagasi inimestele, kes tegelikult ei peaks seda saama.
Kommentaar
Kuritahtlikud hoiame ärist eemal
Egon Veermäe, maksuameti peadirektori asetäitjaMeie ülesanne on üles leida maksumaksjad, kes riiki petavad. Meil on nüüd rohkem ressurssi keeruliste juhtumitega tegelemiseks.1452 juhatuse liikme tekitatud võlg on 97 mln eurot – me jõuame teieni, mitte võib-olla homme, aga jõuame!Nüüd saab rakendada ettevõtluskeeldu kuritahtlikult käituvatele ettevõtjatele. Tahame hoida neid inimesi äritegevusest eemal, see on retsidiivne ja tahtlik käitumine, mis ei olene majanduskeskkonnast.2013. aastal väljastasime 238 pankrotihoiatust, sel aastal jätkame seda suunda. Tänu sellele laekus kokku 2,1 miljonit eurot.