Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Hakka disaineriks!
Disain on märksõna, millest räägitakse päev-päevalt aina rohkem. Ilma selleta justkui ei saa. Sel teemal kirjutatakse strateegiaid, korraldatakse koolitusi, antakse välja raamatuid, arutletakse ja vaieldakse.
Eestis Disainivaldkonna tegevusplaanis aastateks 2012–2013 oli disaini eesmärk kirjutatud lahti nii: “Luua esteetilisem, omapärasem, huvitavam, kasutajasõbralikum, lihtsam, arusaadavam, funktsionaalsem, ergonoomilisem, ökonoomsem, turvalisem, uuenduslikum – toode, teenus või keskkond.” Suurepärane eesmärk, mida ka 2014. aastal järgida. Ja mitte üksnes diplomeeritud toote- või graafilistel disaineritel, vaid igaühel.
Ma olen spetsialistide loodud põneva disaini tuline austa – olgu selleks siis mööbliese, tehnikavidin, põnevalt kujundatud väljaanne, ruum, ettevõtte teenuse osutamiseks loodud mugav keskkond või midagi kuuendat. Alati ei pruugi olla aga kõige põnevamad, ergonoomilisemad ja kasutajasõbralikumad lahendused kättesaadavad või ei klapi nende hind rahakoti sisuga või nad lahendavad tegeliku vajadust ikkagi kuidagi poolikult.
Korteris aednikuks. Sel juhul läheb enamasti käiku kaks stsenaariumit. Vingumine või loomingulisus. Positiivseks näiteks on Britta Riley, kes mõned aastad tagasi alustas oma New Yorgi korteris aiapidamist. Kuidas? Lihtsalt, ta lõi süsteemi, millega akna ees aasta läbi kümneid vürtse ja köögivilju kasvatada. Tegemist oli nn vertikaalse aiaga. Ja ta ei teinud seda üksinda. Oma kogemusi jagades kutsus ta üles ka teisi seda tegema.
Tänaseks on aknafarm kaunistamas mitmekümne tuhande inimese ruume ning tehnoloogia sellise aia pidamiseks täiustunud koos tegutsemise sünergiast – kes on pakkunud välja paremaid tehnoloogilisi lahendusi, kes disainiideid (täpsemalt saab aknafarmide kohta lugeda
www.windowfarms.com).
Teisalt on see ka hea näide sellest, kuidas spetsialistid ei suuda alati kõiki probleeme lahendada – näiteks linnastumise laienemist või värske, kohaliku toidu mõistliku hinnaga kõigile kättesaadavaks tegemist, mistõttu loebki rohkem igaühe isiklik algatus. Kõigi personaalsete küsimuste ja murekohtade juures ei tasu ainult spetsialistidele loota ja kogu vastutust nende õlule panna. Miks mitte proovida ise midagi disainida – endale parem elu- või töökeskkond, asjade toimimise süsteem ettevõttes, mõni seade või rakendus. Ülikooli paberit selleks vaja pole, ainult algatusvõimet.