Skandinaavia pangad üllatavad suure dividendiga

Puhaskasum vähenes aastaga neljandas kvartalis Nordeal, Swedbankil ja Handelsbankenil. Nordea, Swedbanki ja Danske Banki puhaskasum tuli analüütikute oodatust väiksem. Handelsbankeni, DnB ja SEB kasum tuli oodatust suurem.

Danske Bank tegi esimest korda alates 2007. aastast ettepaneku dividendi maksta. See on omamoodi verstapost, sest teised Skandinaavia suurpangad maksavad dividendi juba mõnda ­aega. Handelsbanken soovib suurendada dividendi aktsia kohta aastaga 53%, SEB 45%, DnB 29%, Nordea 26%, kuid Swedbank vaid 2%.

Kulud rõhusid. Swedbanki juhatuse esimees Michael Wolf rääkis tulemuste avalikustamise pressikonverentsil, et ei ole kulude arenguga rahul, vahendas Bloomberg. Panga tulemus valmistas analüütikutele pettumuse. Analüütikud ­ootasid neljandas kvartalis 4,03 miljardi Rootsi kroonist puhaskasumit, kuid tulemuseks tuli vaid 3,61 miljardit krooni. Panga kasum vähenes aastaga 15%, sest kulud kasvasid.

Panga puhasintressitulu tuli 5,63 miljardit Rootsi krooni ehk veidi rohkem analüütikute prognoositust (5,58 miljardit Rootsi krooni). Sama kehtib ka puhasteenustasutulu kohta – 2,70 miljardit Rootsi krooni 2,62miljardilise ootuse vastu. Pangal vabanes netoprovisjone 32 miljonit Rootsi krooni.

Nordea panga juht Christian Clausen, kes koondas 2011. aasta teisest kvartalist mullu neljanda kvartalini vähemalt 2500 töötajat, nentis, et see pole piisav, et aeglasema kasvuga kohanduda.

“Mida me veel täpselt teeme, ei ole praegu selge,” vahendas Bloomberg pangajuhti.

Nordea püüab säästa 900 miljonit eurot kuni 2015. aastani, kahekordistades 2012. aastal välja öeldud 450 miljoni eurost kulude kokkuhoiu eesmärki.

“Eeldame, et töötajate arv väheneb,” ütles pangajuht. “Kliendid soovivad aina enam digiteenuseid ja selleks pole nii palju töötajaid tarvis.”

Norra suurima panga DnB kasumi kasv oli tingitud laenukahjude vähenemisest. DnB on tõstnud hüpoteeklaenude ja teiste laenude intressimäärasid, et suuremat  kapitalikulu katta.

DnB suurima tõusuruumiga. Suurimat tootluspotentsiaali kuni hinnasihini näevad analüütikud 12 kuu perspektiivis DnB aktsial (9,45%). See aktsia on saanud 21 ostusoovitust, 9 “hoia”-soovitust ja 2 müügisoovitust.

Nordea Bankil nähakse 8,8% tootluspotentsiaali. See aktsia on saanud 17 ostusoovitust, 12 “hoia”-soovitust ja 3 müügisoovitust. Swedbanki aktsiale, mis on saanud 14 ostusoovitust, 13 “hoia”-soovitust ja 4 müügisoovitust, näevad analüütikud 7,3% tootluspotentsiaali. SEB aktsial nähakse vaid 3,1% tootluspotentsiaali. See aktsia on saanud 13 ostusoovitust, 14 “hoia”-soovitust ja 5 müügisoovitust. Danske Banki aktsia tootluspotentsiaal on 2,4%. See aktsia on saanud küllaltki kaalukalt ka müügisoovitusi. Osta on seda soovitatud 13 korral, hoida 7 korral ja müüa 11 korral. Handelsbankeni A-aktsiale nähakse hinnasihini 3,45% negatiivset tootlusruumi. See aktsia on saanud ainult 2 ostusoovitust, 20 “hoia”-soovitust ja 10 müügisoovitust.

Nii mõnegi Põhjamaade panga aktsiad pakuvad päris kena dividenditootlust, kuid mind segab ostmast oht, et aktsiaturud võivad langeda. Hinnasihini mingi meeletut tõusuruumi ei ole. Lisaks on kuulda hoiatavaid hääli Rootsi kodumajapidamiste laenukoormuse ja kiire kinnisvaraturu kasvu kohta.