Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Veskimägi Läti elektriturust: kokkuleppeid tuleb täita
Jääme lootma, et Läti uue valitsuse avaldus elektrituru avamise edasilükkamisest jääb ainult "huvitavaks" mõtteks, leiab Eleringi juht Taavi Veskimägi.
"Läti uue valitsuse ametisse astumise järgselt olen hinge kinni pidades oodanud uuelt valitsuselt mõtteavaldust sealse elektrituru avamise edasi lükkamise kohta. Ja tuligi ära," kirjutas Veskimägi oma blogis. "Jääme lootma, et see jääb lihtsalt „huvitavaks“ mõtteks."
Lisaks väärtustele on Veskimägi sõnul küsimus ka kokkulepete täitmises. "Kokkuleppeid tuleb täita. Elektrituru avamine konkurentsile ei ole olnud kuskil kerge. Ka mitte Eestis," selgitas ta.
Kui aga turu avamine lükkubki edasi, peaks Veskimägi hinnangul Lätis turu avamise reeglid ära muutma. "Selliselt, et need toetaks konkurentsi ja uute turuosaliste Lätis kauplemist. Analoogselt Eestis tehtuga," leiab ta. "Just vähest konkurentsi on toodud välja ühe põhjusena, miks kaaluda turu avamise edasi lükkamist."
Majandusminister Juhan Parts saatis mullu septembris teravas toonis kirja Läti ja Leedu ametivendadele, tehes neile etteheiteid, et naabrid pole elektriturgu avanud kokkulepitud viisil. Parts märkis, et Balti riigid kirjutasid juba 2009. aastal alla memorandumile (BEMIP) energiaturu arendamise kohta ning selle üheks alustalaks oli elektrituru avamine ja kodutarbijate elektritariifide kontrolli kaotamine.
Majandusminister kirjutas, et juunikuine elektri hinnahüpe ei vasta tegelikule turuolukorrale, sest märkimisväärne hulk Läti ja Leedu tootjaid ei tee pakkumisi ühisele elektribörsile. Kuna suur osa tootjaid pakkumisi ei tee, toob see periooditi kaasa elektridefitsiiti ja see omakorda põhjustab hinnahüppeid, mida saaks vältida, kui kõik Balti tootjad teeks pakkumised.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.