Annuse hiigelarendus jääb ära

Otsuse 100 miljoni eurone arendusprojekt lõpetada tegid Annus, Tõnu Toomik ja teised E.L.L. Kinnisvara omanikud Äripäeva andmetel jaanuari teises pooles ehk viimasel hetkel, mil veel sai projektist väljuda, arvestades juba sõlmitud lepinguid.

“Kuna ehitustegevuse alustamise eeltingimus ehk 70% üürilepingute sõlmimine jäi täitmata, siis hindasime investeeringut liiga riskantseks,” kommenteeris E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimees Aldo Dapon Panorama City projekti lõpetamist pärast seda, kui Äripäev selle info reedel avalikustas.

Rimi oma hüpermarketiga oli Panorama City jaoks nn ankurüürnik. Rimi Eesti Food ASi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Andrija Lilleoja sõnul olid nemad projektiga kaasas lõpuni. “Panorama City näol oli meie jaoks tegemist atraktiivse keskusega, mis sobis meile ka oma asukoha poolest,” märkis Lilleoja. Põhjusi, miks Panorama Cityl siiski ei õnnestunud piisavalt üürilepinguid sõlmida, on ilmselt mitu, alates keskuse jäämisest eemale peamagistraalidest kuni selleni, et keskuse valmimine muudkui edasi lükkus.

E.L.L. Kinnisvara suuromanik Annus teemat arutada ei soovinud. “Mis tahate nüüd? Mina teile küll kommentaari ei anna,” ütles Annus Äripäevale reedel Panorama Cityt puudutava küsimuse peale. “Las me ikka elame oma elu ise,” lisas ta.

Keskust, mida ei tule, pidi ehitama hakkama börsifirma Merko Ehitus. E.L.L. Kinnisvara kuulub ASile  Riverito, kes on ka Merko Ehituse suuraktsionär. Riverito suuromanik on Annus.

E-kiri partneritele. E.L.L. Kinnisvara müügi- ja turundusdirektor Enno Heinla informeeris projektiga seotud olnud partnereid lõpetamisotsusest üpris emotsionaalse e-kirja teel. Tema kiri ühele partnerile kandis pealkirja “Panorama City Keskuse projekt lõpetatakse…”. Heinla tõi kirjas välja mitu põhjust, miks projekt lõpetada otsustati: majandusseis Skandinaavia maades, Tallinna kaubandusturu olukord ja arengud, projekti arenduse käigus toimunud sunnitud avamistähtaja edasilükkamised, mis omakorda mõjutasid partnerite (sh kaasinvestorite ja üürnike) plaane. Samuti sai jaanuarikuu lõpus täis aeg, mis võimaldas üürileandjal (E.L.L. Kinnisvarale kuuluval Panorama City OÜ-l – toim) projektist väljuda, teatas Heinla. Ta jätkas, et kõige selle tõttu kujunes olukord, kus Panorama City ei pidanud võimalikuks projekti arendusega lähiajal jätkata. “Otsustati, et senini sõlmitud üürilepingud lõpetatakse ja veel sõlmimata üürnikega läbirääkimised peatatakse,” märkis Heinla.

Kirja lõpus muutus Heinla emotsionaalsemaks. Ta kirjutas: “Suur töö sai ära tehtud, ka keskuse projekt on valmis, hulga lepinguid sõlmitud… Kuidas edasi, on hetkel teadmata. Ilmselt sellele kinnistule millalgi siiski midagi kaubandusteemalist ehitatakse… Aga millal, mis mahus ja kelle poolt, selle kohta hetkel otsust pole.” Heinla vabandas projekti lõpetamise pärast: “Tänud Teile läbirääkimiste eest… Vabandan, et Teie ettevõtte seisukohast aega tühja kulutasime…”

Äripäev kirjutas 2012. aasta mais, et Tallinna lauluväljaku lähistele kerkib hiiglaslik kaubandus- ja meelelahutuskeskus Panorama City ligi 200 kaupluse ja paari tuhande parkimiskohaga. Siis teatas arendaja, et keskus plaanitakse avada kahe aasta pärast ehk tänavu kevadel. Projekti maksumuseks märgiti sada miljonit eurot. “Täna saame jagada rõõmusõnumit, et stardipauk keskuse valmimiseks on antud,” lausus E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimees Aldo Dapon toona. Juba siis oli E.L.L. Kinnisvara tütarfirma Panorama City sõlminud või sõlmimas enam kui 55% üürikokkulepetest. Lõpuks sai aga just üürikokkulepete nappus venima hakanud projektile saatuslikuks.

Panorama City kogupind pidi algse info kohaselt ulatuma 77 000 ruutmeetrini. E.L.L. Kinnisvara kavatses arendust rahastada omavahenditest ja pangalaenuga.

Töö jätkub. Daponi sõnul jätkab E.L.L. Kinnisvara olemasolevate kaubanduskeskuste Vilniuse Panorama, Riia Spice’i ja Spice Home’i ning Šiauliai Saules Miestase arendamist. Tallinnas omab ettevõte osalust Viru Keskuses. Dapon märkis, et ettevõtte tugevat positsiooni Balti kaubandus- ja ärikinnisvara turul kinnitavad mullused tulemused – ettevõtte keskusi külastas kokku ligi 23 miljonit inimest, kelle toel kasvas võrreldes 2012. aastaga nii keskuste käive kui ka sooritatud ostude arv.

Pro Kapital: Panorama City asukoht oli riskantne

Kinnisvaraarendaja ASi Pro Kapital Grupp juhatuse liikme Allan Remmelkoore sõnul oli lõpetatud konkureeriva arenduse Panorama City asukoht riskantne.Remmelkoore sõnul jätkab Pro Kapital oma projektiga Ülemiste keskuse kõrval asuval tühermaal intensiivselt. Samas ei öelnud ta, millal kopp maasse lüüakse.

Mida arvate sellest, et üks teie jaoks konkureeriv arendus Panorama City otsustati lõpetada? Eks jaekaupmeestega suheldes on infot tilkunud selle kohta ja oli aimu, et midagi sellist on varem või hiljem sündimas. Minu meelest see lihtsalt annab tunnistust sellest, et taoliste suurte projektide puhul on asukoht äärmiselt oluline ja konkreetses asukohas saab teha ikkagi sellele vastavaid projekte. Kui sa elurajooni sisse kavandad ülelinnalist kaubanduskeskust, siis see on üsna riskantne projekt. Oskan ainult arvata, et ju siis seda analüüsiti ja lõpuks leiti, et see ikkagi sellisena välja ei pruugi tulla.

Mina olen kuulnud kahtlusi, et Pro Kapital on järgmine, kes teatab, et uut keskust ikka ei tule sinna Ülemiste keskuse juurde. No ütleme, et ei ole kavas teatada midagi taolist.

Kas teil läheb arendusega plaanipäraselt? Me väga aktiivselt tegeleme tõesti siin igat laadi ettevalmistustöödega. Ma ei saa kahjuks täpsemalt öelda, kuna meie grupp on ikkagi börsiettevõte ja saame täpsemaid andmeid öelda ainult ametlikul moel. Aga ütlen, et meil käivad selle projektiga tööd väga intensiivselt mitmes lõigus.

Mis faasis teie projekt ikkagi on? Me sõlmime lepinguid jooksvalt kogu aeg. Me projekteerime ja teeme ettevalmistusi selleks, et saaks ehitustöödega alustada. Aga seda täpset momenti ma ei saa paraku praegu öelda.

On see hea uudis teile, et Panorama City kui üks konkurent andis alla? Nojah, selles valguses võib seda pidada pigem positiivseks, kuigi meie projektid olid üsna erinevad ja ka erinevatele sihtrühmadele suunatud, julgen väita. Küll aga peavad need kaupmehed, kel olid Panoramaga lepingud, kindlasti mõtlema, et mida nad nüüd teevad. Kindlasti see meile mingisuguseid täiendavaid võimalusi võib anda.

Mis on Pro Kapitali projekti ja Panorama City erinevused? Elurajoonikesksed kaubanduskeskused (Panorama City pidi kerkima Lasnamäe ja kesklinna piirile – toim) saavad toimida siiski puht selliste funktsionaalsete vajaduste rahuldamise kohana, kuhu sa saad panna toidukaupu, mingeid kodukaupu, söögikohti, teenuseid, mida tarbib selle piirkonna elanik iga päev. Aga eeldada seda, et sinna hakkavad käima elanikud teistest elurajoonidest või mujalt, ja teha sinna kestvus- või moekaupade pindu, pole minu hinnangul taolises asukohas võimalik. Seda sa saad ikkagi pakkuda peamagistraalide ääres.

Kuivõrd on muutunud meelsus kaubanduskeskuste äri suhtes, kas riskid on kasvanud? Eks tõesti paar aastat tagasi käis kõva rusikaga rinnale prõmmimine, et kõik teevad, ja tundus, et võib-olla tõesti satub kõik ühele ajale. Selles mõttes on olukord rahunenud. Ka tollal oli seisukoht, et küllap mõni kavandatavatest projektidest siiski läheb hingusele. Ma ei usu, et turul meelsus on muutunud. Minu meelest on stabiilne olukord kaubanduses. Alati võiks olla parem, aga hea, et pole hullem. Ma arvan, et asjad lähevad kenasti.

Nii et uut kriisi ei pea Panorama projekti lõpetamise valguses kartma? Ei, kindlasti mitte, ei-ei-ei.

Kuidas Te suhtute Ülemiste keskuse laienemisse enda projekti külje all? Arvan endiselt, et sellest piirkonnast saab tulevikus Tallinna üks aktiivsemaid kaubandus- või ärikinnisvara piirkondi. Vaadates infrastruktuuriinvesteeringuid, mis on olemas või tulevikus kavas kuni Rail Balticuni välja, siis me ei saa selliste projektide puhul rääkida paarist-kolmest aastast, vaid peame seda vaatama ikka kümne või enama aasta perspektiivis.

 

E.L.L. Kinnisvara

Balti riikide üks suuremaid kinnisvaraarendusettevõtteid, mis arendab ja haldab kaubanduskeskusi, hotelle, äri- ja büroohooneid ning lao- ja tootmishooneid Eestis, Lätis ja Leedus.Kuulub ASile Riverito, kes on ka börsifirma Merko Ehituse suuromanik. Riveritost 65 protsenti kuulub suurärimees Toomas Annusele, 13protsendine osalus on Tõnu Toomikul. Äripäevale teadaolevalt on Riverito omanike seas ka Viktor Mõisja (9%), Ott Kikkas (otse ja läbi OT Asset OÜ 7%) ja Ülo Metsaotsa sugulased (6%).Omab 100% Panorama City OÜst, mis tegeles Panorama City kaubanduskeskuse arendamisega. Panorama Cityle kuulub hoonestamata kinnistu Tallinna lauluväljaku lähistel asukohaga Juhan Smuuli tee 1/Narva mnt 144/Vana-Kuuli 2. Kinnistu pindala on 114 340 ruutmeetrit ja sinna pidi kerkima Panorama City kaubanduskeskus.Käive 2012. aastal oli 46,6 miljonit eurot ja kasum 14,9 miljonit eurot.