Lõpp odava allhankemaa staatusele

Äsja alustas avalduste vastuvõttu Eesti esimene riistvaraettevõtete kiirendi Buildit.

Milleks on vaja Eestil oma kiirendit nii spetsiifilises valdkonnas? Eesti majandusele oleks uued riistvarafirmad väga oluliseks süstiks. Meil on juba hulgaliselt programmeerimisfirmasid, kuid riistvara projekteerija profiil on programmeerija omast märksa spetsiifilisem. Siin on tarvis lisaks projekteerimisoskusele head ülevaadet arvutite ülesehituse probleemidest. Selliste idufirmade teke tähendaks hulka uusi töökohti kõrgtehnoloogia valdkonnas töötatavatele inseneridele. Ma olen ammu oodanud, et meile selline arvutite riistvaraga tegelevate firmade inkubaator tekiks. Selle tekkimiseks olid juba kõik eeldused olemas. Väikefirmadele oleks sellise infrastruktuuri soetamine liialt kallis, kuid ülikoolide kaudu saaksid nad uusimatele tehnoloogiatele ligi.

Rahvusvahelised suurkorporatsioonid nagu Apple ja Samsung tegelevad järjepidevalt oma riistvara arendamisega. Kuidas väiksed Eesti idufirmad suudaksid neile konkurentsi pakkuda? Siiani teeb suur osa meie ettevõtteid madala kvalifikatsiooniga allhanget välisfirmadele. Selline riistvarafirmade inkubaator aitaks kaasa sellele, et Eesti tehnoloogiline tase tõuseks ja ettevõtted saaksid võimaluse rääkida tõsisemalt kaasa ja suunata progressi arvutite valdkonnas.

Milline on riistvara start-up’ide positsioon, võrreldes tarkvara start-up’idega? Ma arvan, et need kaks teemat ei konkureeri omavahel, vaid pigem pakuvad teineteisele lisaväärtust. On selge, et pole tarkvara ilma riistvarata ja ka vastupidi.

Kuidas võiks investoreid meelitada riistvarasse investeerima? Siin tuleks investeeringud teha etappidena. Kõigepealt välja töötada spetsifikatsioon, siis projekteerimine, lõpuks testimine. Investorid, kes seda tüüpi firmadesse investeerivad, ei peaks kindlasti ootama ülikiiret kasu ja kohest tulemust.