Kaks ööpäeva leiutamismaratoni

Pühapäeva õhtul kell kuus kogunes 19 leiutajate meeskonda Tartu ülikooli vana füüsikahoone suurde ringauditooriumisse, kõigil selja taga kaks ööpäeva leiutamist-ehitamist ning käes kolm minutit oma toote esitlemiseks žüriile, kes hindab leiutiste äripotentsiaali, ning kaitsmiseks konkurentide ees, kes esitavad armutuid küsimusi.

Pitching muutus oksjoniks. Ilma ühegi slaidita esitlus ehk idufirmade keeles pitch kestab kolm minutit. Selle jooksul peab tiimi esindaja suutma tõestada oma leiutise funktsionaalsust, eelist analoogsete konkureerivate toodete ees ning kasu investorile, kes tahaks tulevase toote arendamisse panustada. Järjekorras kolmeteistkümnendana üles astunud tehnilise taibuga puusepad müüsid kohe kõik kolm oma prototüüpi saalis maha.

Noormehed meisterdasid käsitsi puidust tahvel­arvutite alused, millel saab arvutit kuni 98kraadise nurga alla keerata, iseloomustades seda ­20eurost alust kui ehedat toode hipsteritele. Garage 48 eestvedaja ning pitching’u korraldaja Priit Salumaa ostis kaasžüriiliikmelt, Microsofti esindajalt Elise Sassilt laenatud 20 euro eest kohe ära eksemplari, millele oli nikerdatud number 48. Üritusel, kus veerand osalejatest olid lätlased, läks müüki ka alus kirjaga “Riga” ning omaniku leidis ka rukkilillemotiiviga toode. Tootjatele ettenäitamiseks tuleb nüüd teha uued prototüübid.

Pitching on ebaeestlaslikult elav ja hoogne üritus, kus kõik leiutajad ning robotiehitajad iga hinna eest just oma toodet paljusõnaliselt, energiliselt ning veenvalt ärimeestele ja investoritele reklaamida üritavad. Lühietenduse elavdamiseks võetakse appi videod, isegi väikesed lapsed ja tantsunumbrid.

Nutikleidiga väike esitleja. Näiteks toodet nimega The Hmm Dress esitles printsessiliku välimusega väike tüdruk, kes kandis seljas vilkuvate ja helendavate tulukestega nutikleiti. Etteaste meenutas esmapilgul pigem väikeste tüdrukute missivõistlust. Leiutist nimega Turnometer ehk inim­keha pöörete arvu loendajat esitleti aga tantsunumbri abil – leiutaja palus oma sõbranna auditooriumi ees muusika saatel tantsule, paigaldades tütar­lapse vööle pööreteloenduri. Pärast tantsimist jäi veel pool aega pitching’u jaoks ülegi.

Kõiki osalejaid kiidetakse lavalt lahkudes ameerikaliku ülevoolavusega taevani, võistlejad on omavahel küll konkurendid, kuid leiutajate ja idufirmade maailmas üksteisele hambaid ei näidata.  Ainuüksi õhkkond on motiveeriv ja leiutamishimu süvendav. Publiku küsimused esinejatele on spetsiifilised ja targad, enim huvitavad iga toote puhul elektroonikuid-mehhatroonikuid siiski kaks peamist aspekti – kui palju toode maksab ning kui kaua kestab selle patarei.

Rahvusvaheline menu. Õhtujuhiks kehastunud ürituse ühe peakorraldaja Priit Salumaa sõnul oli huvi esimese riistvara hackathon’i vastu kogu Baltimaades nii suur, et kui esimesed 130 osalejat end ära registreeris, pidid nad osalejate arvule piiri ette tõmbama. Tervelt 34 inimest sõitis kohale Riiast.  Üks drooniehitaja lendas aga spetsiaalselt selle ürituse jaoks kohale Austraaliast.

“Seni on olnud kõige suuremal Garage48 üritusel 16 tiimi, seekord oli siin 19 võistkonda ning kõik jõudsid tulemuseni. Reedel tutvustasid nad ühe slaidiga oma ideed ning pühapäeva õhtul pidid selle asemel juba prototüüpi näitama,” rääkis ta.

Korraldajad teatasid üritusest kaks kuud ette ning osalejad said neile teada anda, millseid tehnilisi vahendeid neil vaja võiks minna. Garage48 püüdis need korraldada ning ostis suisa 64 kilo elektroonikat ning meelitas Lätist kohale 3D-printereid tootva firma, kes kaks ööpäeva kuue printeriga kõiki prototüüpe välja trükkis.

“Ma aimasin tegelikult natuke, et tase tulebki nii hea. See üritus sarnanes pisut esimese Garage48 ürituse korraldamisega aastal 2010. Siis olime ka kartlikud, kuid tulemus oli lõpuks suurepärane. Ma uskusin, et riistvara puhul on sama asi võimalik ning ma ei pidanud pettuma,” tõdes Salumaa.

Elektroonilised tallad viisid leiutaja võidule

Nädalavahetusel Tartus toimunud Garage 48 üritusel tõid lennukuse ja äripotentsiaali eest võidu spetsiaalselt jalakuju järgi vormitud sensoritega sisetallad kontsakingadele.

Üdini naiseliku leiutise, toote nimega Heelies autor Seren ­Eilmann ütles, et idee luua kontsakingadele jalgu säästvad tallad sündis isiklikust valust – keeruline on leida ilusaid kõrgeid kontsakingi, mis oleksid ka mugavad kanda. Alati surub mõni osa talla alt koledasti vastu, varem või hiljem tekib sinna vill.

“Spordijalatsite ja lameda tallaga meestejalatsite valdkonnas juba luuakse jalga säästvaid mudeleid, kuid naised on pisut unarusse jäetud. Ortopeedia ja kõrged kontsad ei käi nagunii ühte jalga,” rääkis Eilmann.

Kingatallale paigaldatud senorid näitavad arvuti ekraanil ära punased alad ehk jalatalla piirkonnad, kus surve on liiga suur ja kingakandja tunneb ebamugavust. Sensorid tuvastavad jalakuju ning 3D-printeriga saab välja printida täpselt kandja jala kuju järgi voolitud talla.

“See projekt oli mul plaanitud esialgu hoopis teise nurga alt. Probleem oli küll sama, et tahtsin jõuda taldadeni, mis sobivad naistele, näeksid head välja ja oleksid kergesti kasutatavad, kuid meie esialgne mõte oli teha see kohe 3D-skanneerimise või 3D-printimise teel. Öösel tabas meid aga välkmõte, et talla tegemiseks võiks ju kasutada hoopis elektroonikat, mis mõõdaks kinga sisse paigutatuna survet otse jala pealt,” rääkis Eilmann.

Tartu teaduspargis töötav ­Eilmann tuli hackathon’ile ehk üritusele, kus püütakse 48 tunniga teha ideest mõne toote prototüüp, üksinda just selleks, et leida tiim, kellega koos töötada. Eriti oli vaja tehnilise taibuga inimesi.

Paari päeva eest tuttavaks saanud ning üleöö sündinud Heeliesi tiim koosseisus Seren Eilmann, Karl Aleksander Kongas, Eero Ränik, Toomas Laasik ja Piret-Klea Velleste saab oma toodet nüüd üle poole aasta arendada ning osaleb investorite jahtimiseks sügisel Helsingis rahvusvahelisel idufirmade konkursil Slush.

 

Garage48-l sündinud leiutised

Nädalavahetusel Tartus toimunud Garage 48 tootearendusvõistluse pälvisid eripreemia beebide mähkmeandur, vanurite tervisevalvur, kasside nutikas mängupall ja internetipõhine kasvuhoone.Kõige müügiküpsemateks toodeteks hindas Garage48 žürii Rollycati ja Rahu.

Rollycat on vidin oma kassiga suhtlemiseks ja mängimiseks, ilma et peaks diivanilt tõusma või isegi koju kassi juurde minema. Nutitelefoni ekraanil saab näpuga liigutada palli, mis paneb mööda põrandat veerema ka päris palli.

Rahu on seadeldis vanaemade-vanaisade päästmiseks, kui nad peaksid üksi kodus olles kukkuma. Esivanem saab kinnitada oma vööle pisikese karbikese, mis reageerib kohe, kui kandja kukub, saates alarmi süsteemi, kust see edastatakse pereliikmetele. Häire läheb välja vaid siis, kui kukkumisele ei järgne püstitõusmist – lihtsalt vastu lauaäärt ära lüües häiresignaal välja ei lähe.

IOG ehk The Internet of Greenhouse on automaatne taimekasvatussüsteem, mis hoolitseb enda eest ise. See on väga lihtsasti hallatav ning tänu kompaktsele disainile võimaldab kasvuhoonet ka linnakorteris pidada. Erinevalt Click & Grow ühest lillepotist on tegemist mastaapsema süsteemiga, mida saab veebi teel juhtida.

Diaperbell on kahe nädala eest isaks saanud noormehe leiutis. Selleks, et beebi halva tuju põhjuse kontrollimiseks ei peaks alati nelja kihti riideid seljast võtma, annab väike mähkmete vöökohale paigutatud sensoritega andur uksekellalaadse heliga teada, kui beebi mähkmetesse midagi tekib. Andur hakkab tööle siis, kui niiskuse tase tõuseb. Seda saab ka pesumasinas pesta. Leiutis pälvis Garage48 parima disaini auhinna.

Lazazy on kontoritooli jala külge paigaldatav seadeldis, mis fikseerib aja, mil tooliomanik sinna istub, ning annab märku, kui oleks aeg püsti tõusta ning ennast pisut sirutada. Lazazy talletab inimese istumis- ja püstitõusmisharjumused tööpäeva jooksul ning sellest lähtuvalt soovitab sirutamis- ja võimlemis­pause.

The Hmm Dress on lõbus kleit, mis võiks meeldida eelkõige väikestele tüdrukutele. Kleit on kaunistatud vilkuvate tulukeste ja leedlampidega. Kleidi komplekti kuulub ka 3D-printerist prinditud vilkuvate tulukestega kera, mis suudab kleidiga suhelda ja koostööd teha.

Smart Inventory Tag  on vidin käekotis või seljakotis olema pidavate asjade märgistamiseks. Rahakotile, telefonile ja näiteks võtmetele saab külge panna elektroonilise tagi ehk sildi. Märgistatud asjad suhtlevad omavahel, märgates, kui keegi on puudu. Kui näiteks rahakott on teistest liiga kaua või kaugel ehk kusagile maha jäänud, hakkab omaniku pisike andur vilkuma.

Mingo on lätlastest kunstnikuhingega leiutajate seadeldis interneti teel lume sisse sõnumite kirjutamiseks. Veebikeskkonnas saab sõnumi sisestada ning robot Mingo pritsib lumme vedelikuga soovitud sõnumi. Noormehed loodavad selle paigutada näiteks muuseumide lähedusse kunstiobjektina.