Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Panorama City asukoht oli risk

Kinnisvaraarendaja AS Pro Kapital Grupi juhatuse liikme Allan Remmelkoore sõnul oli lõpetatud konkureeriva arenduse Panorama City asukoht riskantne.

Remmelkoore sõnul jätkab Pro Kapital enda projektiga Ülemiste Keskuse kõrval asuval tühermaal intensiivselt. Samas ei öelnud ta, millal kopp maasse lüüakse.

Reedel avalikustas Äripäev, et Toomas Annuse suurosalusega E.L.L. Kinnisvara lõpetab Lasnamäe ja kesklinna piirile kavandatud hiiglasliku kaubanduskeskuse Panorama City arenduse.

Järgneb intervjuu Allan Remmelkoorega.

Mida arvate sellest, et üks teie jaoks konkureeriv Panorama City arendus otsustati lõpetada?

Eks jaekaupmeestega suheldes on infot tilkunud selle kohta ja oli aimu, et midagi sellist on varem või hiljem sündimas. Minu meelest see lihtsalt annab tunnistust sellest, et taoliste suurte projektide puhul on asukoht äärmiselt oluline ja konkreetses asukohas saab teha ikkagi sellele vastavaid projekte. Kui sa elurajooni sisse kavandad ülelinnalist kaubanduskeskust, siis see on üsna riskantne projekt. Oskan ainult arvata, et ju siis seda analüüsiti ja lõpuks leiti, et see ikkagi sellisena välja ei pruugi tulla.

Mina olen kuulnud kahtlusi, et Pro Kapital on järgmine, kes teatab, et uut keskust ikka ei tule sinna Ülemiste Keskuse juurde.

No ütleme, et ei ole kavas teatada midagi taolist.

Kas teil läheb arendusega plaanipäraselt?

Me väga aktiivselt tegeleme tõesti siin igat laadi ettevalmistustöödega. Ma ei saa kahjuks täpsemalt öelda telefoni teel, kuna meie grupp on ikkagi börsiettevõte ja saame täpsemaid andmeid öelda ainult ametlikul moel. Aga ütlen, et meil tööd väga intensiivselt mitmes lõigus selle projektiga käivad ja on kogu aeg käinud.

Mis faasis teie projekt ikkagi on?

Me sõlmime lepinguid jooksvalt kogu aeg. Me projekteerime ja viime ellu kõiki ettevalmistusi selleks, et saaks ehitustöödega alustada. Aga seda täpset momenti ma ei saa paraku praegu öelda.

On see hea uudis teile, et Panorama City kui üks konkurent andis alla?

Nojah, selles valguses võib seda pidada pigem positiivseks, kuigi meie projektid olid üsna erinevad ja ka erinevatele sihtrühmadele suunatud, julgen väita. Küll aga peavad need kaupmehed, kel olid Panoramaga lepingud, kindlasti mõtlema, et mida nad nüüd teevad. Kindlasti see meile mingisuguseid täiendavaid võimalusi võib anda.

Mis on Pro Kapitali projekti ja Panorama City erinevused?

Elurajooni kesksed kaubanduskeskused (Panorama City pidi kerkima Lasnamäe ja kesklinna piirile – toim) saavad toimida siiski puht selliste funktsionaalsete vajaduste rahuldamise kohana, kuhu sa saad panna toidukaupu, mingeid kodukaupu, söögikohti, teenuseid, mida tarbib selle piirkonna elanik igapäevaselt. Aga eeldada seda, et sinna hakkavad käima elanikud teistest elurajoonidest või mujalt ja teha sinna kestvus- või moekaupade pindu pole minu hinnangul taolises asukohas võimalik. Seda sa saad ikkagi pakkuda peamagistraalide ääres olevana.

Kuivõrd on muutunud meelsus kaubanduskeskuste äri suhtes, kas riskid on kasvanud?

Eks tõesti paar aastat tagasi käis kõva rusikaga rinnale prõmmimine, et kõik teevad ja tundus, et võib-olla tõesti satub kõik ühele ajale. Selles mõttes on olukord rahunenud. Ka tollal oli tegelikult seisukoht, et küllap mõni kavandatavatest projektidest siiski läheb hingusele. Ma ei usu, et turul meelsus on muutunud. Minu meelest on stabiilne olukord kaubanduses. Alati võiks olla parem, aga hea, et pole hullem. Ma arvan, et asjad lähevad kenasti.

Nii et uut kriisi ei pea Panorama projekti lõpetamise valguses kartma?

Ei, kindlasti mitte, ei-ei-ei.

Kuidas Te Ülemiste Keskuse laienemisse suhtute enda projekti külje all?

No mina arvan endiselt, et sellest piirkonnast saab tulevikus Tallinna üks aktiivsemaid kaubandus- või ärikinnisvara piirkondi üldse. Vaadates infrastruktuuri investeeringuid, mis on olemas või tulevikus kavas kuni Rail Balticuni välja, siis me ei saa selliste projektide puhul rääkida paarist-kolmest aastast, vaid peame seda vaatama ikka kümne või enama aasta perspektiivis.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.