Müü mulle mu pliiats tagasi!

12. veebruar 2014, 00:00

Müü mulle mu pliiats tagasi, käsib filmi “Wall Streeti hunt” peategelane, finantskurjategija Jordan Belforti mängiv Leonardo DiCaprio vestluskaaslasele oma kirjutusvahendit ulatades.

Selle koolitustel tüüpilise ülesande ees seisavad paljud ettevõtted. Kuidas müüa midagi, mida klient on harjunud niisama saama, veel enam, enda omaks, põhiseaduslikuks õiguseks pidama? Kuidas muutunud oludes toime tulla?

Mobiilioperaatorid murravad pead, kuidas leida lisaraha üliodavaks kujunenud mobiilkõne ärakukkunud käibe asendamiseks. Estonian Air nuputab, kuidas odavlennufirmade ärahellitatud tarbijalt see mõni lisaeuro lennupiletilt sisse kasseerida, mis rahavoo nulli aitaks. Pangad arutavad, kuidas madalad laenuintressid teenus­tasudesse konverteerida.

Tarbijaid digitellimustega vähehaaval harjutavad meediafirmad nuputavad, kuidas need ­digitellimused monetariseerida. New York Timesi poolt 2000. aastate alguses tehtud saatuslik otsus hakata veebis sisu tasuta pakkuma, mis sundis tegelikult kogu maailma ajakirjandust sama tegema, on ümberpööramisel. Kaotatud kümnend (noh, lugejatel vist küll võidetud kümnend) näib olevat selja taga ning üha enam lugejaid on hakanud harjuma veebis sisu tarbimise eest midagi tegema, andmeid jagama, sisse logima või eraldi maksma. Tuhanded väljaanded maailmas on rakendamas maksumüüri, müües üksikuid artikleid või kasutades Financial Timesi mudelit ehk meetriksüsteemi, kus maksuliseks läheb online-kanali sisu teatud arvust artiklitest alates, või siis Wall Street Journali süsteemi, kus pakutakse tellijatele lisasisu.

Vaid tellijale. Eestis on eri meediagrupid valinud üldiselt viimase tee, kuigi veidi erinevalt. Eks­press Grupp rõhub pigem eraldi digitellimustele, Postimees ja eriti talle kuuluvad maakonnalehed digitellimuste kõrval ikkagi n-ö täispaketile, kus tellija saab lisaks paberile ligipääsu ka veebi teatud osale. Äripäevgi asus sellest aastast samuti veebis “vaid tellijale” mõeldud sisu avaldama, märgistades selle võtmekujulise ikooniga. Näiteks see kolumn on aripaev.ee-s ilma sisse logimata näha kolmanda lõigu alguseni, kuid tellija sai sellega tutvuda aripaev.ee-s eile alates 13.58.

Märgiline oli mullune uudis, et Amazoni juht Jeff Bezos ostis Washington Posti. Küsimus, kas mängu võidavad meediafirmad, kes on õppinud tehnoloogiat kasutama, või tehnoloogiafirmad, kes on õppinud sisu tootma, muidugi jääb, kuid kaalukauss hakkab meediafirmade kasuks pöörduma. Sisu loomine on olnud alahinnatud.

Twitteris, aga eriti Facebookis, on puhkuse­piltide kõrval suurima mahuga sisuks endiselt meediafirmade toodetud uudiste lingid. Lihtsalt raha nende kõrval nähtavast reklaamist ei tule meediafirmadele.

Sama on Google’iga, kus ajalehed iroonilisel kombel miljoneid investeerivad, et oma uudiseid esitleda otsimootoris, kes saab seeläbi reklaamiraha suurendada. Esialgu võib vaid mängida mõttega, mis juhtuks, kui Eestis otsustaksid Ekspress Grupp, Postimees ja Äripäev korraga end Google’ile kättesaamatuks teha – praegu on sealt tulev lugejate hulk saitidele liiga ahvatlevalt suur.

Siiski üllatas mind positiivselt üsnagi olematu kriitiline tagasiside vaid tellijale mõeldud sisu pakkumisele aripaev.ee-s. Hakkaks veel mõtlema, et keegi ei pannud meie pingutusi tähelegi, kui poleks olnud pea poolteist tuhat lugejat, kes tegid dividendide TOPi tabelite või muude artiklite lugemiseks paari nädala jooksul proovitellimuse.

TOPid. Pliiatsi müümisel selle omaduste liht­labasest kiitmisest ei piisa, tuleb nõudlus ja vajadus tekitada. Majanduslehena on Äripäeval üks tugevus, mida maailmas on kõige paremini realiseerinud ajakiri Forbes. Edetabelid.

Juba mainitud Dividendide TOPile lisandub järgmisel nädalal enam kui 1100 Eesti kõige kiiremini kasvavat ettevõtet reastav Gaselli TOP, millele märtsis järgneb mitmest edetabelist koosnev Palga TOP. Ja nii edasi, pea 70 tükki aastas, hooaeg lõpeb traditsiooniliselt novembris Eesti vanima ettevõtteid reastava edetabeliga TOP 100. Kui seni avaldasime täismahus edetabelid vaid Äripäeva paberlehes, siis nüüdsest saavad tellijad neile ka aripaev.ee-s ligi.

Äripäev on ainus ajalehetoimetus Eestis, kes regulaarselt korraldab suuri juhtidele mõeldud üritusi. Kas siis seotult mõne TOPiga, nagu Gaselli Kongress järgmisel nädalal või Palgafoorum märtsis, või ka eraldi kevadel toimuv finantsjuhtidele mõeldud BIG4 või Eesti suurimaks juhtide foorumiks kujunenud Äriplaani konverents. Võimalik, et hakkame neistki lisaks uudistele elektroonset infovoogu tellijatele veebis pakkuma.

Mis oli nimetatud filmis õige vastus pliiatsi­müümisele? Kirjuta oma nimi mu salvrätile. Mina ei kutsu üles salvrätile kirjutama, vaid hoopis Äripäevale. Saatke häid ideid “Edukale Eestile”! Tegemist pole uue erakonnaga, vaid Äri­päeva ja meie partnerite kolumnikonkursiga, mis avatud veel selle kuu lõpuni.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. February 2014, 18:28
Otsi:

Ava täpsem otsing