Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Millal ignoreerida investeerimiseksperte?
Tänavu on finantsturgude üks huvitavamaid aspekte see, kuivõrd teisiti lähevad arengud võrreldes konsensuse arvamustega. Konsensus on osutunud korduvalt valeks ja paistab, et kui milleski jõutakse üksmeelele, toimub vastupidine.
Merrill Lynchi legendaarse strateegi Bob Farrelli koostatud kümne investeerimisreegli punkt üheksa ütleb, et kui eksperdid ja prognoosijad jõuavad milleski üksmeelele, toimub midagi muud. Ja tänavu on see kohe kindlasti sedasi, kirjutab Bloomberg.
Vaatame siis, mida on oodatud ja mis on juhtunud:1. Tõusvate intressimäärade keskkond. Paistab, et kõik kirjutasid enne aasta algust, et meid ootab tõusvate intressimäärade (ja võlatootluste) keskkond. Ilmusid artiklid – kuidas muuta võlakirjaportfelli tõusvate intressimäärade keskkonnaks ja investeeringud, mida vaadata tõusvate intressimäärade ajastul. Oli ilmselge, et intressimäärad ei saa liikuda kuhugi mujale kui vaid üles.
Probleem on selles, et aasta algul oli USA valitsuse kümneaastase võlakirja tootlus veidi üle 3% ja tootlus vähenes 2,6%-le.
2. 32 aasta halvim veebruari algus aktsiaile. Sedasi kirjutati nädal tagasi, kui Dow Jonesi tööstuskeskmine kukkus 3. veebruaril enam kui 300 punkti võrra. Kuid siis tõusis Dow tööstuskeskmine kolmekohalise punktisumma võrra 6. veebruaril ja ka järgmisel päeval. Kokkuvõttes – pärast halvimat veebruari algust – kas üldse on veebruari baromeeter (sarnaselt jaanuari omale – kuidas jaanuar, sedasi ka aasta)?
3. Kullakaevandajad ja USA valitsuse võlakirjad on halvimad investeeringud 2013. aastal. Mullu oli USA valitsuse võlakirjadel nelja aastakümne suuruselt kolmas kahjumiaasta. Ei säästetud ka kullakaevandajate aktsiaid, mille hinnad kukkusid poole võrra. Konsensus ootas sama ka alanud aastaks.
Kuidas on siis neil kahel läinud? USA valitsuse 20aastased võlakirjade hinnad on tänavu tõusnud 7%. Kullakaevandajate aktsiad on tõusnud 17%.
Me ei tea kunagi, mida toob tulevik. Kui kõik eksperdid jõuavad milleski ühele arvamusele, võib olla viljakas kaaluda vastupidise tegemist.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.