Hirmutav börsigraafik viitab krahhile

Graafiku tegi sel nädalal kuulsaks Seabreeze Partnersi riski­fondi juht Doug Kass, kes võrdles 1928.–1929. aasta ja praeguse aja sarnasusi. “Kuigi investeerimisajalugu ei pea just end kordama, on mingi rütm olemas,” ütles Kass, tõmmates paralleele 1928.–1929. aastaga. Arvestades lisaks joonistatud graafikule veel mitmete indikaatoritega, usub ta, et korrektsioon võib olla just alanud.

Tehnilise analüüsi guru Tom McClellani teatel ei ole muidugi garantiid, et turg liigub praegu igal sammul 1929. aasta mustri moodi. “Kuid praeguse ja 2014. aasta mai vahelisel ajal on küllaldaselt põhjusi, et olla ettevaatlik,” kirjutas ta.

Tehniline graafik. SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul pole USA 1929. aasta börsimuster võrreldav tänasega, kuna pole arvestatud, kui palju turg protsentuaalselt enne krahhi tõusis. Tema sõnul on tegemist tehnilise graafikuga – väga suurel osal juhtudest on tehnilise analüüsi puhul tegemist küsimuste otsimisega tehnilise analüüsiga tegelejat vaevavatele vastustele. “Korrelatsioon ei tähenda kausaalsust. Takkajärele tarkusega raha ei tee. Ilmselt suudaksin ma leida analoogse graafiku ajaloost, mis viitaks sellele, et sel aastal tõuseb indeks 25% võrra,” ütles Koppel.

Strateegi sõnul tuleb krahhide tekkepõhjuste ja graafikutel sarnase väljanägemise puhul arvestada valuatsioonidega. Koppeli hinnangul peaks krahhi tekkimisel sisuliselt kõik olema ostnud mingeid varasid – näiteks aktsiaid – selliste suhtarvude juurest, mis üldiselt, arusaadavalt ja ajalooliselt viitavad nende tõsisele ülehinnatusele. USAs selles osas praegu veel otseselt ohtlikul territooriumil ei olda.

Koppeli teatel mõjutab USA turg tervet maailma: krahh kipub üldiselt tooma endaga raha ringlemiskiiruse olulise aeglustumise. “Meie kui maailmas “kuldsesse miljardisse” kuulujad tunnetaksime seda omal nahal päris selgelt. Meenutagem aastat 2008,” lisas ta.

Koppel väidab, et klassikalises mõistes krahh, kus müüakse kõike ning põgenetakse turvalisse likviidsusse (raha, kvaliteetne riigivõlg, USD), on täna ebatõenäoline. “Raha kui selline on Lehmani-järgse keskpankade kaootiliste trükivärvilõhnaliste improvisatsioonide tõttu kaotanud jupi usaldust akumulatsioonivahendina ja miks mitte – ka väärtuse mõõduna. Viimaste aastate varahindade inflatsioon alates kollektsioneerimisväärtusega autodest kuni aktsiateni on selle ilmselge tõestus,” ütles ta.

Koppeli sõnul pole küsimus, kas ja kuidas tekib krahh, vaid pigem kus ja millises varaklassis aadrit laskma hakatakse ja kuhu edasi liigutakse. Koppeli teatel tasub osta fundamentaalselt odavaid varasid, arvestada tasub püsivate nullintressimäärade konteksti. “Lapsed tuleb tulevikuinvesteeringuna korralikeks inimesteks kasvatada, piisavalt tuleb köögivilju süüa, suitsu ei tasu teha ja alkoholiga liialdada ei tasu kohe üldse mitte,” lisas ta.

Krahhiks pole põhjusi. LHV analüütik Erko Rebane ütles hirmutava börsigraafiku kohta, et aktsiaturgudel pole korrektsioonid kunagi välistatud, kuid praegu on keeruline näha põhjusi, mis tekitaksid börsikrahhi. Rebane ei ole suur mustrite kokkulangemise teooria austaja, vaid eelistab otsuste tegemisel lähtuda jooksva keskkonna oludest ja väljavaatest. “Tasub jälgida pankadevahelist laenuturgu, sest kui seal kraane kinni keeratakse, võimenduvad negatiivsed tagajärjed reaalsele majandusele,” ütles ta.