Erahaiglate saatus noateral

Haigekassa juhatuse kavatsus on ärevaks teinud ka haigekassa nõukogusse kuuluvad ministrid, kelle hinnangul tõrjutakse nii turult ettevõtlust ja erainvesteeringuid.

Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu ja erahaigla Fertilitase juht Ivo Saarma võrdles tänavu kaheks aastaks välja kuulutatud statsionaarse ja päevaravi mahte haigekassa 2012. aastal konkursil olnud juhtude arvuga (andmed on võetud haigekassa koduleheküljelt – toim) ning leidis, et  enamikul  erialadel on juhtude arvu kahe aasta taguse ajaga võrreldes vähendatud. Paljudel juhtudel viidud koguni nullini. See tähendab, et osa eratervishoiuasutusi uues perioodis haigekassaga lepingut sõlmida ei saagi, mis võib tähendada nende tegevuse lõppu.

Tegu on likvideerimisega. Saarma hinnangul on tegemist eraraviasutuste likvideerimisega, millega alustati tema sõnul juba 2008. aastal, kui ühe hetkega vähendati eraasutustel töömahtu 25% ja enam.  Pealtnäha on pilt ilus: tänavu ostetakse valikupartneritelt isegi pisut enam teenuseid kui 2013. aastal, mil maht oli 36 miljonit eurot. Kasv on 3,3%.Samal ajal eriarstiabi kasv tervikuna on sel aastal 9%.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross toonitas, et suund on vähendada statsionaarset osa ja arendada ambulatoorset ja päevaravi valdkonda. Seega ka valikupartnerite puhul võib olla teemaks, et neilt ei soovita enam niipalju statsionaarset ravi. haiglavõrgu haiglatel on võimekus olemas ja neid käsib seadus eelistada. “Kuid iga juhtumit tuleb eraldi vaadata,” lisas Ross.

Valiku tingimuseks on tema sõnul sel aastal, et statsionaar peab olema 20 kohaga ja voodite täitumus 85%. Valikupartneri juures peab olema tagatud vähemalt poole kohaga arsti töö ja üldkirurgias vähemalt 100 päevakirurgilist operatsioonijuhtu aastas. “Mittehaiglavõrgu haiglad on täiendav võimalus,” rõhutas Ross.

Haigekassa nõukogusse kuuluv rahandus­minister Jürgen Ligi ning sotsiaalminister Taavi Rõivas ei ole haigekassa juhatuse otsusega päri. ­Ligi sõnul on nad küsimuse, kas eratervishoid kavatsetakse ära kaotada, haigekassa nõukogus tõstatanud ning sel teemal on koosolekutel kirglikult diskuteeritud. Taavi Rõivas kinnitas, et kavatseb ravi rahastamise lepingute teemat haigekassa juhatusega veel kord arutada. “Suure tõenäosusega pole valik lõplik,” märkis ta. “Oluline on, et Eesti tervishoius säiliks eluterve konkurents patsiendi huvides,” rõhutas Rõivas.

Erakliinikud esitasid haigekassale vaide

Mitu erakliinikut on esitanud vaide Eesti Haigekassa otsuse peale vähendada sellest aastast haiglavõrgu arengukavasse mittekuuluvatelt asutustelt ostetavat lepingumahtu.Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juhi Ivo Saarma sõnul on vaide esitanud tema juhitav Fertilitas, lisaks ka Villa Medica Pärnust, Hanvar Kuressaarest, Tapa haigla ja Nova Vita Tallinnast.Hanvari üks omanikest, naiste­arst Varje Haavel sõnas, et nemad aitasid omal ajal luua ambulatoorse eriarsti vastuvõtu süsteemi ja on väga karm ­uudis, et selles süsteemis osalemine kaob. Hanvari juhid pöördusid oma murega juba ka rahandusminister Jürgen Ligi poole.Tartu erakliinikute juht Andrei Sõritsa, kelle ettevõtmist ähvardab laiem haigekassa lepingumahu kadu või vähenemine, vaiet ei esitanud. Ta usub juba jõustunud kohtulahendisse ühes teises sarnases juhtumis.“Ei, ma ootan kohtuvälist lepet. Ma ei pea õigeks haigekassaga kohtus käia sama asjaga, milles nad on juba kolm aastat tagasi kaotanud,” kirjutas Sõritsa välismaalt.Sõritsa meenutas, et 3 aastat tagasi kaotas haigekassa kaotas Tallinna halduskohtus ja riigikohtus Ivo Koltsi firmale ja Villa Benitale. See läks maksma haigekassale umbes 20 000 eurot.“Nüüd haigekassa astub sama reha peale,” tõdes Sõritsa.

Saarma kahtlustab n-ö allhankijate kasutust

Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu ja erahaigla Fertilitase juhi Ivo Saarma hinnangul ei ole haigekassa statsionaarse ja päevaravi mahtu paika pannes teinud sisulist analüüsi, mis lähtuks tegelikust nõudlusest ja ravi­asutuste võimekusest. Nii on näiteks taastusravi statsionaarseid ravijuhte avalikul konkursil seekord poole vähem kui kahe aasta eest. Haigekassalt sai Saarma selgituse, milles öeldi, et haiglasüsteemi haiglate võimekus siin teenust pakkuda on kasvanud. Ta kahtleb aga, kas haiglasüsteemi haiglate suutlikkus on tõepoolest suurenenud või on tegemist skeemitamisega. “Kas see tähendab seda, et näiteks eraettevõte Keila Taastusravi Keskus kavatseb oma juhud taotleda PERHi kaudu? Kas see  ongi siis arengukava haigla võimekuse kasv või kuidas selliseid vahendamisi nimetada? On see ülevõtmine,  kui osa mittearengukava haiglaid ei peagi konkursil osalema?” küsis Saarma.

 

Tõrjub ettevõtlust

Jürgen Ligi, rahandusministerÜhelt poolt toetab olemasolev reeglistik haiglavõrgu ja kulude optimeerimist, teiselt poolt paistab aga, et see tõrjub turult ettevõtlust ja erainvesteeringuid, piirab arstide eneseteostuse ja patsientide valiku võimalusi. Viimast poolt ei saa heaks kiita ega ole see olnud eesmärk.Erameditsiini käive on üldisest vaid 8%, peaaegu sama suur kui haigekassa aastane eelarve kasv, mistõttu ei tohiks riiklik pool surve all olla.