Mullu väljastati 12% rohkem jälituslube

Artikkel

- Uudised
- Indrek Kald
- 17. veebruar 2014 kell 12:43
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mullu väljastati 12% rohkem jälituslube
Prokuratuur ja kohus väljastasid mullu üle 12 protsendi rohkem jälituslube kui aasta varem.
Eelmisel aastal anti 2828 jälitusluba, 2012. aastal oli see arv 2516. Suurima osa ehk 40% mullu kohtute ja prokuratuuri poolt väljastatud lubadest moodustasid narkokuritegude avastamisega seotud kriminaalasjade jälitusload.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul kasutati jälitustoiminguid pisut rohkem kui 1% registreeritud kuritegude avastamiseks. "Täpsemalt öeldes alustati 2013. aastal 414 uut jälitustoimikut," lisas ta pressiteates.
"Narkokuritegude avastamiseks antud jälituslubade suurim osakaal on kindlasti ka põhjendatud, kuna oma olemuselt on narkokuriteod organiseeritud ja kõrge konspireerituse tasemega kuriteoliik. Lisaks näitas kuriteostatistika eelmisel aastal registreeritud narkokuritegude 18% tõusu," selgitas Pevkur.
Lisaks narkokuritegudele väljastati jälituslubasid peamiselt varavastaste (25%), isikuvastaste (9%) ja ametialaste (8%) kuritegude avastamiseks. Muude kuriteoliikidega kriminaalasju oli kokku 18%.
Pevkur tuletas meelde, et 2013. aasta 1. jaanuaril jõustusid kriminaalmenetluse seadustikus jälitustegevuse regulatsiooni puudutavad muudatused, millega täpsustati jälitustoimingu tegemise aluseid ja loodi kataloog jälitustoiminguid võimaldavate kuriteokoosseisude kohta. Täpsustuse eesmärk oli tagada, et jälitustegevust kasutatakse vaid raskemate ja keerukamate kuritegude puhul.
Samuti täpsustati isikute ringi, kelle suhtes võib teha jälitustoiminguid, suurendati kohtulikku kontrolli jälitustegevuse ja selle teavitamata jätmise üle ning jälitustegevuse regulatsioonist jäeti välja kõneeristused ja omanikupäringud, mis kuuluvad edaspidi menetlustoimingute hulka.
"Samas näen vajadust jälitustoimingute regulatsioone veelgi isikute põhiõiguste paremaks tagamiseks täpsustada. Minu hinnangul oleks loogiline, et jälitustoimingu lubasid annaks reeglina välja üks asutus, milleks on kohus. Loodan, et riigikogu saab veel enne jaanipäeva vastavaid ettepanekuid ka arutada," märkis Pevkur.
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Peep Aru nõustus, et vaid kohtu loal jälitustoimingu lubade väljaandmine suurendaks inimeste põhiõiguste kaitset.
"See muudaks jälituslubade regulatsiooni selgemaks ja ühtlustaks lubade väljaandmise praktikat. Samuti olen rahul, et justiitsministeeriumi loodav jälituslubade register on valmimas – see annab tulevikus oluliselt parema ja detailsema ülevaate läbiviidud jälitustoimingutest," ütles Aru justiitsministeeriumi pressiteates.
Jälitustoiminguid võivad teha politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, maksu- ja tolliamet, sõjaväepolitsei ning justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vanglad.
Hetkel kuum