Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ligi: vaja on pidevalt kriitilise pilguga kulutused üle vaadata
Tänasel kokkusaamisel Brüsselis arutasid ELi rahandusministrid pangandusliidu küsimusi ning leppisid kokku selleaastases tegevuskavas ühenduse taastuva majanduskasvu toetamiseks.
„Euroopa on kriisieelseid vigu üksjagu parandanud, aga tunda on enneaegset enesega rahulolu. Jätkusuutliku majanduskasvu nimel tuleb kindlasti edasi püüelda, puudujääkide vähendamisest ei piisa, vähendada tuleb ka võlakoormust," ütles rahandusminister Jürgen Ligi. "Majanduse konkurentsivõime tõstmine peab käima koos riigirahanduse targa korrastamisega. Kuigi Eestit seejuures ei mainita, teame, et ka meil on vaja pidevalt kriitilise pilguga üle vaadata senised kulutused ning teha ruumi uutele, mis ühiskonna arengule olulisemad.“
Majanduskasvu toetava tegevuskava aluseks on Euroopa Komisjoni majanduskasvu analüüs, mille järeldused rahandusministrid täna kinnitasid. Analüüs on üks olulisemaid osi ELi majanduspoliitika üldisest kooskõlastamistsüklist. Ministrite hinnangul on ELis vaja jätkata kasvusõbraliku eelarve konsolideerimisega lähtudes iga riigi olukorrast ja tagada eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus. Makromajanduspoliitikas on oluline laenude kättesaadavus majandustegevuste finantseerimiseks, konkurentsivõime parandamine ja tööpuuduse vähendamine. Tänavu, pärast eelmise aasta lõpu positiivseid uudiseid majanduskasvu taastumisest, keskendutakse eelkõige juba antud soovituste ja reeglite rakendamisele, mitte uute valdkondade otsimisele.
Ministrid võtsid vastu järeldused ka makromajanduslike tasakaalustamatuste raporti kohta. Märtsi alguseks valmivad Euroopa Komisjonil süvaanalüüsid nende liikmesriikide kohta, kus raport tuvastas ohtlikke majandusarenguid. Eesti nende hulka ei kuulu.
Rahandusministrite koosolekute teine peateema oli pangandusliit, mille esimese sammuna alustab sügisel tööd Euroopa Keskpanga (EKP) juurde loodav ühtne pangandusjärelevalve. Praegu käivad läbirääkimised teise osa, kriisilahendusmehhanismi üle, kokkulepet loodetakse enne Euroopa parlamendi valimisi. Kohtumisel arutati peamiselt mehhanismi otsustusprotsessi lihtsustamist ning pankade ühtse kriisilahendusfondi kasutamise võimalikke reegleid.
Eilsel eurorühma koosolekul räägiti veel ka Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESMi) tulevasest pankade otserekapitaliseerimise vahendist, mille üle läbirääkimised jätkuvad. Veel võtsid ministrid vastu 2015. aasta ELi üldeelarve koostamise suunised ja kinnitati ELi seisukohad 21.-23. veebruaril Sydneys toimuvaks G20 rahandusministrite ja keskpanga esindajate kohtumiseks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.