Uudised
Indrek Kald
18. veebruar 2014 kell 10:02

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paet: mida vähem suuri küsimusi Venemaaga, seda parem

Mida vähem on meil Venemaaga lahtisi ja lahendamata suuri küsimusi, seda parem, kommenteeris välisminister Urmas Paet täna Moskvas Venemaaga sõlmitud piirilepingut.

Paet ja tema Vene kolleeg Sergei Lavrov kirjutasid täna alla Eesti ja Venemaa vahelisele riigipiiri lepingule ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingule.

Paeti sõnul on selgelt paika pandud piir, mida mõlemad pooled aktsepteerivad, Eestile oluline julgeolekut kindlustav faktor. "Piirilepete olemasolu naaberriikide vahel on pigem reegel kui erand," märkis ta. "Lepingutega kinnitatud piirid naaberriikide vahel on oluline eemaldamaks võimalikke arusaamatusi nii olulisel ja tundlikul teemal nagu seda on territooriumid – seda nii rahuajal kui kriisiolukorras," lisas Paet pressiteates.

See, et praegu teostab Eesti oma suveräänsust kontrolljooneni, mitte riigipiirijooneni, pole tema kinnitusel tulevikku vaadates mõistlik ning sisaldab julgeolekuriske. "Seetõttu ratifitseeris riigikogu piirilepped ka 2005. aastal. Meie selge tulevikku suunatud huvi on, et riigipiir Venemaaga oleks õiguslikult määratletud," märkis ta.

Välisministri kinnitusel on praegusaja Eesti ülesanne kindlustada oma tulevikku. "Eesti on kõige tihedamalt rahvusvaheliste organisatsioonidega integreerunud Põhja-Euroopa riik. Seetõttu on oluline täpselt teada, kus algavad ja lõpevad füüsiliselt Eesti rahvusvahelised kohustused," ütles Paet.

"Meie idapiir on ka NATO kollektiivkaitse piir ning piir, millega lõpeb Euroopa Liidu ühisturu ja ühisreeglitega kaetud ala," märkis ta. Paet lisas, et selgelt paika pandud ja toimiva piiri olemasolu pole võimalik alahinnata julgeoleku- ega majanduspoliitiliselt.

Samuti allkirjastasid välisministrid täna Moskvas Eesti ja Venemaa vahelise saatkondade paiknemise tingimusi reguleeriva lepingu. See fikseerib Paeti sõnul saatkondade kasutustingimused.

"Eesti saatkonnahoone Moskvas on olnud meie kasutuses alates 1922. aastast, kuid maja ei ole Eestile kunagi kuulunud," ütles ta. "Kokkuleppe alusel annab Venemaa hoone ametlikult Eestile üle ning Eesti saab maa 99 aastaks rendile ühe rubla eest aastas," lisas ta.

Sama lepinguga seab Eesti pool Venemaa Tallinna vanalinnas asuva suursaatkonna kasuks 99 aastaks hoonestusõiguse.

Eesti välisministeeriumi teatel on võrreldes 2005. aastaga piirilepingute sõnastus samaks jäänud. Samas lisati nii riigipiiri lepingu kui ka merealade piiritlemise lepingu preambulisse järgnev lause: "arendades õiguslikku alust Eesti-Vene riigipiiriga seotud küsimuste lahendamiseks, ning kinnitades vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist".

Ka on riigipiiri lepingu artiklisse 9 lisatud järgnev lõik: "Käesoleva lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi". Piirijoon on sama, mis 2005. aastal sõlmitud lepinguis.

Järgmise sammuna pärast lepingute allkirjastamist tuleb piirilepingute tekstid ratifitseerida mõlema riigi parlamendis. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.

Pärast lepingute jõustumist korraldab piirijoone märkimist vastav demarkeerimiskomisjon. Mitmete ametkondade esindajatest koosneva komisjoni tööd hakkab Eestis juhtima välisministeerium. Riigipiiri füüsilise märkimise eest looduses ja vajalike piirirajatiste väljaehitamise eest hakkab vastutama politsei- ja piirivalveamet. Riigipiiri demarkeerimise ajaline kestus on praegu teadmata, kuid see võib eeldatavasti võtta mitu aastat.

Maismaapiiri mahamärkimisel ja riigipiiri väljaehitamisel tuleb lahendada mitmel pool küsimused praegu eraomanduses olevate maatükkidega. Nii maismaal kui järvedel toimuvad muudatused mõlemale poole kontrolljoont võrdsel määral, sealhulgas 128,6 hektarit maismaal ja 11,4 ruutkilomeetrit järvedel.

Võrreldes praeguse kontrolljoonega toimub mõlemal pool mõningate maade üleminek teisele poolele - Eestile nn Saatse saapa osas 115,5 hektari ulatuses ja Venemaale Meremäe vallast Marinova metsa piirkonnast 68,9 hektari ulatuses ning 33,9 hektari ulatuses Suursoo piirkonnas Värska vallast.

Täpsem järgnev tegevuskava kujuneb koostöös mitme ametkonnaga, sealhulgas keskkonnaministeeriumi (maa-amet), siseministeeriumi (politsei- ja piirivalveamet) ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.