Riik soosib ronge ja jalakäijaid

Täna läheb riigikogus kolmandale lugemisele ning suure tõenäosusega ka heakskiitmisele transpordi arengukava järgnevaks seitsmeks aastaks. Heakskiidu järel peab majandusministeerium kolme kuu pärast rakenduskava esitama.

“Loodame, et enne valimisi leiavad erakonnad siit mõtteid, mida oma programmidesse võtta ning prioriteetideks seada. Lisaks loodame, et see arengukava leiab rohkem lugejaid kui eelmised, sest helesiniste unistuste asemel püüdsime teha võimalikult konkreetse kava, mille järgi oleks võimalik probleeme ka reaalselt lahendada,” rääkis ministeeriumi transpordi asekantsler Eero Pärgmäe.

Uues arengukavas annab tooni raudteetransporti panustamine, eriti oluline on see ministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Toomas Haidaku sõnul piirkondades, kus tõmbekeskustega head maanteeühendust pole, nagu näiteks Viljandis.

“Kuna Viljandisse ei vii Tallinnast head suurt maanteed, on korralik raudtee seal ülioluline. Sarnane on ka Valga–Tartu lõik, kus on samuti tähtis panustada raudteeühendusse,” selgitas ta.

Euroraha on aastatel 2014–2020 transpordi toetuseks tulemas kokku üle miljardi euro, millele Eesti lisab omalt poolt veel üle 2,5 miljardi. Suurim osa sellest läheb teehoidu – ca 1,7 miljardit eurot, raudteearendus saab 420 miljonit eurot ja dotatsioonideks läheb 535 miljonit eurot.

 

Rongiühendus paraneb

Väljavõtted riigikokku arutlusele mineva arengukava tähtsamatest teemadest ning plaanidest aastani 2020

1. Rahvusvahelised ühendusedÜhendus linnaga. Lennujaama ja Vanasadama ühendamine omavahel ja kesklinnaga. Lennujaama puhul pikendada trammiliini, mistarvis ostetaks ka uued trammid.Rongiühendus Riia ja Peterburiga. Tallinna–Peterburi ja Tallinna–Tartu–Riia rongiühenduse arendamine, et aastaks 2020 oleks Tallinna–Peterburi vahemaa läbitav uue rongiga viie tunniga. Kui lätlased on lõpetanud Valka–Riia raudteeühenduse rekonstrueerimise, saab hakata taastama Lõuna-Eesti otseühendust Riiaga.Reidi tee välja ehitamine ehk Põhja väilast ühe osa ümberkorraldamine nii, et Vanasadama ja Russalka ristmiku vahele saaks ehitada potentsiaalselt uue ühendustee.Idapiiri läbilaskevõime suurendamine. Kuigi piirijärjekorrad on tänu elektroonilisele järjekorrasüsteemile hulga väiksemad kui varem, pole piiri enda läbilaskevõime sellest suurenenud. Pikemas perspektiivis tähendab see üle Narva jõele uue silla ehitamist.

2. ÜhistransportRongid kiireks. Reisirongiliikluse teenuse taseme tõstmine, sealhulgas liikumiskiiruse suurendamine vähemalt 120 kilomeetrini tunnis, et pikki vahemaid oleks kõige mõttekam läbida just rongiga. Plaanis tõsta väljumiste sagedust, et see tõuseks ka edaspidi kooskõlas nõudlusega.Saartega ühendus vähemalt sama. Saartega parema laevaühenduse tagamine või vähemalt samas mahus jätkamine. Selleks lõpetatakse juba alustatud investeeringud nii laevadesse kui ka sadamatesse.üle maakonna piiride. Üleminek maakondliku ühistranspordi põhimõttelt regionaalsele ehk suurematele piirkondadele, sest 15 maakonna baasil ühistransporti korraldada on asjatu killustamine.Parem pääs peatustesse. Ligipääsu parandamine rongipeatustele ning puuetega inimestele parema ligipääsu tagamine.Piletisüsteem laiemaks. Piletisüsteemide ühendamine ning eraldi tähelepanu tõmbekeskuste ja sinna tööl käivate elanike koduvaldade ühistranspordipiletite võimalikult suurele integreerimisele, näiteks Tallinnas ja Raplamaal.

3. MaanteeliiklusOhutus. Viia aastaks 2020 liikluses hukkunute arv aasta keskmisena alla 50. Selleks on ette nähtud spetsiaalsed tegevused 2015. aastal algavas liiklusohutusprogrammis.

4. LiikumiskeskkondAutost välja. Säästvate liikumisviiside eelistamine ehk planeerimine hierarhias: jalgsi > rattaga > ühistranspordiga > autoga.Innovatsioon. Intelligentsete transpordisüsteemide arendamine, sealhulgas rendiauto ja rendiratta teenuste propageerimine ning juhita auto kasutuse õigusraamistiku väljatöötamine.