Äriidee püüti müürivõrku

"Lubasime Valdole, et kui ta maja haamri alla läheb, küll me siis ta koos perega enda juurde elama võtame," meenutab OÜ Eesti Traat arendusjuht ja üks omanikest Raigo Maandi muigvelsui, kuidas esimese bi-armatuuri masina ostmiseks pangast raha laenati ja seade kompanjoni Valdo Kooli garaažis püsti pandi.

Õige pea koliti tootmine garaažist suuremale rendipinnale ja tasapisi laiendati seadmeparki. "Ühe järgmistest vajalikest masinatest saime osta tänu sellele, et olin maha müünud oma korteri," lisab Eesti Traadi ostu-müügijuht ja üks omanikest Andres Niineorg.

Maardu linnas asuv tootmishoone, kus Eesti Traat rendib 2700 ruutmeetri suurust pinda, on väliselt üsna kulunud - roostetavad uksed ja osa aknaruute vineeriga asendatud. Kulunud ja väsinud paistab ka enamik tsehhi tootmisseadmetest. Aga seda vaid väliselt. Vana rauda juhib tegelikult noor aju ehk kaasaegne elektroonika. Vanarauale on uue hingamise andnud ettevõtte oma töötajad eesotsas tootmisjuhi Valdo Kooliga.

Ettevõtte täisautomaatsed seadmed toodavad müüritise ja betooni armeerimise tooteid nagu näiteks armatuurvõrgud, vuugisarrused, müürivõrgud, distantskandurid, rangid.

"Kõik meie tooted peavad vastama rangelt standarditele, kui sa teed omaloomingut, siis on midagi väga valesti," räägib Maandi. "Ega meie tootmises midagi tehnoloogiliselt päris uut ei ole. Osa tooteid on pärit ajast, kui maailmas betoneerima hakati, aga need tooted müüvad siiani hästi."

Oma firma loomise idee tekkis Raigo Maandil ja Andres Niineorul siis, kui nad 1990ndate lõpus koos töötasid ehitusmaterjalide müügiketis ABC-s.

"Austriast imporditud bi-armatuuri ehk vuugisarruseid müüdi kordades kallimalt, kui see toode meie arvutuste kohaselt maksta võiks," lausub Maandi. "Kui hakkasime otsima, kas keegi Eestis bi-armatuuri teeb, siis tuli meie imestuseks välja, et ei keegi."

Bi-armatuuri kasutatakse kergplokkide müüritises ja vajaminevad kogused ehituses on vägagi suured. Ka mitmed teised tooted, näiteks erinevas mõõdus armatuurvõrk, müürivõrk ja tri-armatuur on tootmisse võetud just seetõttu, et keegi teine Eestis ei suuda pakkuda toodete täit valikut.

Koduturul pakub neile üksikute toodete osas mõnevõrra konkurentsi vaid Elme Metall, mis samas on Eesti Traadile ühtlasi väga hea koostööpartner olnud. Küll aga pakub Eesti Traati ise juba konkurentsi Skandinaavia turul.

"Kui me aastaid tagasi ostsime kasutatud töökorras armatuurvõrgu masina Hollandi ettevõttelt, mis on üks suuremaid tehaseid Euroopas, siis nüüd see sama tehas meile enam oma kasutatud tri-armatuuri masinat ei müünud," toob Niineorg võrdluse. "Hollandlased teavad väga hästi, et meist on saanud neile konkurendid Norra ja Rootsi turul."

Niineoru kinnitusel on ettevõtte üheks oluliseks eduteguriks tarnekindlus. "Kui me oleme kliendile lubanud, et nad saavad kauba kokkulepitud ajaks, siis nii ka on," rõhutab ta. Eesti piires veetakse kaup laiali oma autodega, ekspordikauba veoks tellitakse transporditeenus sisse.

Et nii tootmistehases kui ka klientidel oleks üht põhitoodet, vuugisarruseid hõlpsam transportida ja ladustada, on Eesti Traat välja töötanud uudse pakendi, mis koosneb metalllintidest ja neljast puuklotsist.

"Kaitsesime pakendi kasuliku mudelina ära, et konkurendid seda tasuta üle võtta ei saaks," seletab Maandi. "Meie rootslastest konkurentidel kulub 5000 armatuursõrestiku pakkimiseks üks tihu puitu, meie kulutame sama koguse pakendamiseks ainult neli lauda."

Eesti Traadi toodangust kaks kolmandikku müüakse koduturul ja peamiselt läbi edasimüüjate. See on ettevõtte teadlik taktika.

"Maandame riski, et meile ei jääks mingi suvaline ehitusfirma võlgu," selgitab Maandi. "Kui suured rahvusvahelised poeketid meile võlgu jäävad, siis see on hea võlg, sest nemad maksavad oma võla kindlasti ära. Parem anname enda kasumist natuke rohkem ära ja müüme läbi edasimüüjate."

Nii nagu kogu vestluse ajal korduvalt, täiendab ka siinjuures üks kompanjon teise mõtet lennult. "Parem on jätta müümata, kui müüa ja pärast seda raha ajada taga mööda ilma," lisab Niineorg.

Aastatel 2010-2012 kasvas OÜ Eesti Traat ärikasum 3,45 ja käive 2,46 korda.

Uued ekspordikliendid. Norras, Rootsis, Taanis ja Lätis on partneriteks edasimüüjad. Soomes edasimüüjaid pole, Soome läheb toodang põhiliselt eestimaalastest ehitajate kaudu. Ettevõtte tootmismaht on igal aastal kasvanud. Suvel on tellimusi nii palju, et töö käib kahes vahetuses. Hea läbisaamine konkurentidega. Eesti turg on niivõrd väike, et teiste metallimüüjatega peab hästi läbi saama. Kui sul mingit materjali napib, ostad selle konkurendi käest ja vastupidi. Toorme tellimine käib tavaliselt kaks kuud ette ning kunagi ei tea, millal võib suur tellimus tulla ja seega mingit materjali nappida.PRIA toetus põllumeestele. Kõik sellised põllumajandusobjektid nagu laudad, siloaugud ja küünid on betoonitootjatele ja armatuuritootjatele väga head objektid. Viimastel aastatel pole PRIA loomakasvatusehitise investeeringutoetust jaganud.

Milline vanasõna iseloomustab kõige paremini teie tegevust?Vastab Raigo Maandi, OÜ Eesti Traat arendusjuht ja üks omanik:"Mida kõrgemale sa ronid, seda kaugemale sa näed. Kui oled kõrgemale tõusnud, siis sa näed, kui väike sa oled ja kui palju tegelikult maailm suurem on. Kui me esimest korda oma ühe suure Norra kliendiga kohtusime, siis nad ütlesid, et toogu me neile armatuurvõrku korraga 4000 tonni ehk ühe laeva täie. Siis saime alles aru, kui väikesed me tegelikult oleme. Ütlesime norrakatele, et vabandust, sellist kogust me tänase tootmisvõimsuse juures ei suuda teha. Norrakad on siiski jätkuvalt meie kliendid, saadame oma toodangut neile autodega."

Omanik hoidku kätt kogu aeg pulsil. Keegi meist kolmest omanikust on kogu aeg koha peal olemas. Kui vaja, oleme öösiti ka seadmete taga töötanud. Tegelikult on meil kaadriga väga vedanud. Inimesed, kes meil tööl on, viitsivad ka ise mõelda. Ei ole nii, et omanik peab kogu aeg tema taga seisma ja näpuga ette näitama.Taga tarnekindlus. Kui oleme kliendile lubanud, et kokkulepitud ajaks kaup tuleb, siis see ka tuleb. Eesti piires viime kauba kohale oma veoautodega. Komplekteerime igat toodet täpselt nii palju, kui kliendil vaja on, olgu see siis 24 tonni või 200 kilo. Meie eeliseks on kiirus, meie kontoris töötab vähe inimesi ja meil pole bürokraatlikke takistusi.Kaalu teenuse sisseostmist hoolikalt. Kas osta näiteks transporditeenus sisse või soetada oma transport, sõltub ettevõttest ja veoste mahust. Loobusime koostööst transpordifirmaga, sest nad ei suutnud tagada tarneaegu ja meie kliendid olid pahased. Oma autode omamine on praegu meile võib-olla isegi kallim kui teenuse sisseostmine, aga summa summarum on tähtis see, et kliendid on õnnelikumad, sest me oleme neile kindel partner.

Millest unistate?OÜ Eesti Traat ostu-müügijuht Andres Niineorg:"Kindlasti tahaksime viie aasta pärast olla päris oma ruumides. Selleks oleme Loo aleviku lähedale ostnud 5,2 hektarit maad, kuhu ehitame tootmishoone. Praegused rendiruumid on väikseks jäänud, nii mõnedki tooted on jäänud praegu tegemata, sest pole piisavalt ruumi uutele tööpinkidele. Uued tootmisruumid annaksid olulise toodangukasvu. Võib-olla kümne aasta pärast oleme suutelised juba ka laevadega oma toodangut eksportima."

ÄRIPARTNERI KOMMENTAARTimo Riitmurru, ASi ESPAK Viljandi juhataja:"See oli meile üllatus, kui Eesti Traadi juhid teatasid, et meie kauplus on nende toodangu üks suuremaid edasimüüjaid. Meie klientide seas on suuri ehitusettevõtteid ja meie kandis on viimastel aastatel ehitatud päris palju suuri põllumajandusobjekte, kus tuli teha palju betoonitöid. Kui enamik ehitusmaterjalide müüjatest hoiavad sees väiksemat mõõtu traatvõrku, siis meil on piisavalt laopinda, et hoida ka suuremaid mõõte sees. Sellise traatvõrgu ruutmeeter on odavam. Kui ehitajal on vaja suur põrandapind betoneerida, saab ta suurema traadiga palju kiiremini ja odavamalt seda teha.Koostöö Eesti Traadiga on meil aastaid sujunud. Oleme seda poliitikat hoidnud, et kui meil koostöö ja üksteisega läbisaamine on hea ning see toimib, siis ei ole põhjust partnereid vahetada ja iga väikese hinnatõusu pärast teiste juurde joosta. Eelistame neid partnereid, kelle peale me saame loota. Hoiame oma partnereid ja nemad hoiavad meid ja nii see suhe töötabki."

Asutatud 30.11.2005.Toodab erinevaid müüritise ja betooni armeerimistooteid.Omanikud: Andres Niineorg, Raigo Maandi, Valdo Kool (kõik 33,33%).2006 veebruar  - Austriast osteti kasutatud bi-armatuurimasin ning hakati tootma vuugisarrust.2007 - registreeriti kasulik mudel vuugisarruste pakendamiseks.2008 veebruar - käivitati armatuurvõrgu tootmisliin.2008 aprill - soetati tri-armatuuri liin.2009 mai - valmis enda ehitatud müürivõrgu masin.2011 jaanuar - hakati tootma painutatud armatuuri ehk range.2012 - Jõelähtme vallas Loo aleviku lähedal osteti 5,2 hektarit maad, kuhu plaanitakse ehitada oma tootmishoone.30% toodangust läheb eksporti, peamiselt Norrasse, Rootsi, Lätti, Taani ja Tšehhi.Eestis müüakse 97% toodangust läbi edasimüüjate, otsetarbijad on mõned suuremad ehitusfirmad ja betoontoodete tootjad.Peamine toore ehk must metall ostetakse sisse Valgevenest.Töötajaid 16.Ettevõtte arendusjuht Raigo Maandi on lõpetanud merekooli, ostu-müügijuht Andres Niineorg Tallinna ehitustehnikumi ja tootmisjuht Valdo Kool Tallinna kõrgema tehnikakooli.Maandi ja Niineorg töötasid enne oma firma asutamist koos Ehituse ABCs ja ühes Tallinna segutehases. Valdo Kool on Andres Niineoru naise vend.

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.Äripäeva Gaselli TOP ilmub homme, 20. veebruaril. Lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2010, 2011 ja 2012. 2010. aasta müügitulu peab olema üle 100 euro ja 2012. aasta müügitulu alla 13 miljoni euro.Gaselli TOPi jõudis tänavu 1115 ettevõtet.Kolmapäeval, 19. veebruaril toimub Äripäeva Gaselli kongressi, kus autasustatakse Gaselli TOPi võitjaid. Kongressil esinevad teiste seas värske Äripäeva Aasta ärimees Kristo Käärmann, tippkoolitaja Mare Pork, M.V Wooli asutaja Mati Vetevool ning suurettevõtjad Oleg Ossinovski ja Jüri Mõis. Kongressil räägitust saab lugeda kolmapäeval Äripäeva veebist.Äripäeva gaselliliikumist toetab LHV.

Varem Gaselli rubriigis ilmunud lood9.01.2014 "Põdrasamblik toidab laiahaardelist äri" (Räpina firmast OÜst Mosolem)27.01.2014 "Eri valdkonnad hoiavad vee peal" (Valgamaa firmast OÜst Starfeld) 5.02.2014 "Maiusetootja magus äri" (Järvamaa firmast OÜst Convi Food Sweets)