Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
51% eestlasist pole rahul arstiabi kättesaadavusega
Vähem kui pooled Eesti elanikest on rahul arstiabi kättesaadavusega, selgus uuringufirma Saar Poll uuringust.
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud uuringus "Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2013" selgus, et kolmveerand Eesti elanikest peab arstiabi kvaliteeti heaks.
Iga-aastane elanike rahulolu uuring näitas, et Eesti elanikud on enim rahul oma perearstiga (86% vastanuist) ja pereõega (93% vastanuist). Üle poolte vastanuist eelistab, et ravikindlustus rahastaks kõiki tervishoiuteenuseid isegi juhul, kui ravijärjekorrad oleksid kohati väga pikad. Arstiabi kvaliteeti hindasid kõrgelt 74% vastanutest. Samas 51% vastanutest ei olnud rahul arstiabi kättesaadavusega.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles uuringu tutvustusel, et Eesti inimesed hindavad kõrgelt arstide oskusi ja teadmisi. "Patsiendid on väljendanud selgelt, et nende jaoks on esmatähtis saada kiiremini arsti juurde. See peab olema haigekassa prioriteet," rõhutas ta pressiteates.
Ministri sõnul aitavad esmatasandi arstiabi tugevdamine ning patsiendi valikuvõimaluste suurendamine järjekordi lühendada. "Kuigi ka praegu on kehtestatud maksimumpikkused ja reeglid, näeme kahjuks järjekordadega trikitamist ning järjekordade moodustamist. Olen haigekassa ja terviseametiga kokku leppinud, et võtame märksa rangema hoiaku," kinnitas Rõivas.
Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross kinnitas samuti eriarstiabi ooteaegade efektiivse korraldamise olulisust. "Oleme möödunud aastal astunud olulisi samme eriarstiabi kättesaadavuse parandamise nimel. Muuhulgas oleme haiglavõrgu arengukava haiglatega kokku leppinud sellest aastast ravijärjekordade avatuna hoidmise vähemalt nelja kuu jooksul," kinnitas ta.
Saar Poll OÜ viis ajavahemikul 9. november kuni 1. detsember 2013 läbi üleriigilise avaliku arvamuse küsitluse, kus suulise intervjuu vormis ja paberankeedi abil küsitleti 1501 inimest vanuses 15-74 eluaastat.