Pidevas kriisis mahetalu

Alul vaid lambakasvatusega algust teinud põllumajandusettevõte Kopra Karjamõis on tänaseks arvestatava tasemega mahetootja, mis müüb oma toodangut üle kogu Eesti, ostjateks on suuremad toitlustusasutused ning horeca sektor. Koppel on usaldusväärseks partneriks nii mõnelegi nimekale pealinna restoranile.

“Tänaseks on ettevõtte loomade hingekirjas paar tuhat utte, 30 emist-kulti, sadakond põrsast ning neli ja pool tuhat lindu. On lihatõugu, munakanad, broilerid, pardid, haned ning kalkunid. Lisaks veel teravili, paar-kolm hektarit köögivilja-maitsetaimi, marju ning puuvilja. Kõik see krempel on mahetoodang,” märgib Lõuna-Eestis Kopra talu pidav Koppel.

Tasuta toitlustus röövlinnule. Kõige kiiremini raha tagasitoov ettevõtmine on tema kogemuse põhjal broilerite kasvatamine. “Nad kasvavad kiiresti ja võib varakult ära müüa, kanad hakkavad viie-kuuekuuselt munema, pardid-haned ja kalkunid on haruldus Eesti mõistes, pluss mahedana sertifitseeritud,” loetleb ta linnupidamise eeliseid. Ehkki kunded nõuavad mune ja eluslinde, varitsevad linnukasvatust omad ohud.

Näiteks kimbutab linde peaaegu aastaringselt salmonella, sügisel jahivad neid aga kanakullid. “Esimesel juhul võib tervest karjast lahti saada hoobilt, kuna ravi on vastavalt ELi seadusele keelatud ja sügavallapanus on kõik see bakterioloogia esindatud - aitavad ainult spetsiaalsed desinfitseerivad ained,” selgitas ta. Teisel juhul väheneb linnukari tema sõnul igast kümnendast linnust. “Kanakull on kaitsealune röövel, kelle mõrv tähendab 2000 euro suurust trahvi,” räägib Koppel, kellele teadaolevalt on Eestis 500 paari kanakulle. “Nii siis tulebki neile tasuta toitlustus osutada linnukasvatajate poolt,” märgib Koppel.

Kana peab mööda minnes, siga tahab pühendumist. Sigadega pole Koppel tänini veel äri teha jõudnud, kuna neid on peetud Kopra Karjamõisas vaid aasta aega. “Sada kana oleks reaalne n-ö möödaminnes pidada, sada lammast saab põhitöö kõrvalt samuti peetud, aga saja emisega on ikka juba natuke rohkem vaja tegeleda,” ütleb Koppel.

Lambakasvatus on onud Kopra Karjamõisa  põhitegevuseks aegade algusest saati, tänaseks on ettevõttel koos talledega päid karjas üle 4500, millega ollakse hetkel Eesti suuruselt teised lambakasvatajad.  “Lambaliha müüme põhiliselt välismaale. villa peseme puhtaks ja müüme teki- ja padjamaterjaliks,” räägib Koppel.

Omalaadne tõuaretus - kodusea ja metssea ristand. Lisaks on Kopra Karjamõisal karja jagu omalaadseid sigu - ristand metsseast ja koduseast. “Sain need isevärki loomad eelmiselt omanikult, Raivo Õismaalt, Mahefarm OÜ-st. Seega ei saa ma paraku nende loomade “loomise” au endale võtta,” ütleb Koppel. Ta ei tea täpselt, kas sedalaadi ristandit peetakse ka mujal Euroopas, kuid meil pidavat neid ikka leiduma. “See seatõug on aretatud välitingimustes kasvama ning kui neil on piisavalt suur maa-ala käes, on ka tulemused kenad,” ütleb Koppel. Ta plaanib kasvatada sea põhikarja saja emiseni ning loodab, et kõik ei kujune nii mastaapseks nagu 2000. aastal lammastega. “Noh, et ei jõuaks paari tuhandeni välja,” naerab mees.

Kopra Karjamõisa OÜ annab tööd üheksale inimesele. “Oma töötajateta ei oleks ma jõudnud iialgi nii kaugele, kui olen, üksi ei oleks siin midagi ära teinud,” sõnab Koppel ning toonitab, et lojaalsed töötajad on ettevõttele suur väärtus.

Koppel: rohkem pullivend, majandus jäägu teistele. Koppel märkas Äripäeva teemaveebis pollumajandus.ee, et teda oli seal kõrvutatud tuntud põllumeestega nagu Enn Riisenberg ja Juhan Särgava.

“Üks pool minust tükkis nina püsti ajama ja uhkust tundma, teine aga mõistis, et ma ei passiks nagu hästi sinna seltskonda,” ütleb Koppel talle omase tagasihoidlikkusega.

“Nemad on haritud ja õppinud põllumehed, mina aga ei ole kunagi põllumajandusteooriat otseselt õppinud ja seetõttu on kohati raskusi enda paigutamisega selle valdkonna ettevõtjate hulka,” märgib ta tagasihoidlikult.

Enda sõnul on Koppel rohkem pullimees ning rentaabluse ning ökonoomika jätkaks ta heal meelel kellegi teise hooleks.

Eurorahadega täppi ja mööda. Peagi algava uue euroliidu, 2014-2020 eelarveperioodi osas on Koppelil positiivne ootus.

“Kui nüüd tuurid mõneks ajaks maha võtame, võiksime oma majandamisega üpris kenasti toime tulla. Momendil lapime vanu auke, kuid üritame uusi mitte kaevata,” ütleb mees rahuliku muigega.

Ta räägib, et ELi toetustest on nemad viimasel kahel eelarveperioodil taotlenud hektaripõhist toetust ning ka investeeringutoetust.

“Hektarpõhisega on meil kenasti läinud ja asjad tasakaalu jäänud. Investeeringutoetustega on lood veidi kehvemad - õnnestunuks saame lugeda vaid ehitusprojekti, ülejäänud on aia taha läinud,” jutustab Koppel õppetundidest.

KOMMENTAAR

Talutoodang oluline osa restorani edustJanno Lepik, OÜ Leib Restoran osanik

Meie teed ristusid Jüriga, kui Eesti Mahe korraldas oma sügisüritust meie juures kaks aastat tagasi. Meile meeldis Jüri avatus uuele ning meil tekkis mõnus side. Sellele, et koostööni jõuda, eelnes aga päris põhjalik teineteise tundmaõppimise protsess, kuna mõlemal poolel olid põhjendatud kartused. Jüril oli kogemusi restoranipidajatega, kes oma sõna ei pea ning lõpuks kokkulepitud tehingust taanduvad, meil samal ajal oli jällegi probleeme talumeestega, kes ei suuda oma lubadustest kinni pidada.

Koostöö alguses olid pooletunnised telefonikõned osa igapäevatööst, mille käigus õpiti üksteist tundma ning see lõi ka aluse usaldusväärseks koostööks. Täna saame uhkusega öelda, et kasutame Kopra Karjamõisa mahetooteid, mille puhas maitse mängib suurt rolli meie restorani edukuses. Koostöö Jüriga on meie jaoks väga hea näide sellest kuidas väiketootja ning restoran moodustavad hea sümbioosi.

MIS ON MISOÜ Kopra KarjamõisTegevusala: liha ja taimekasvatus. Eesti suuremaid lambakarja pidajaid.Asutatud: 2004Asukoht: ValgamaaTöötajaid: 9Omanikud: Jüri Koppel ning Raoul RaudKäive 2012: 78 000 eurotKasum 2012: 110 000 eurotAllikad: Kopra Karjamõis, Äripäev

Autor: Urve Vilk, Kairi Oja