Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Samm stabiilsema rahanduse poole
Riigieelarve seaduse eelnõu oli ilmselgelt tähtsaim eelnõu, mida riigikogu saalis viimastel kuudel arutati. Uue riigieelarve seaduse vastuvõtmine on usaldusväärsema rahanduse vundament ja aluse loomine tulevaste kriiside ärahoidmiseks.
Möödunud majandus-, finants- ja võlakriisi õppetunnid on toonud kaasa vajaduse muuta kehtivat reeglistikku. Euroliidu viimasel kolmel aastal kokku lepitud uuendused ja regulatsioonid on pretsedenditud, kokku on lepitud eeskirjad liikmesriikide eelarvepoliitikate paremaks koordineerimiseks, korrapärased järelmeetmed ja kiired sanktsioonid eelarvereeglite rikkumise korral.
Otsustav muutus. Suunda määrav muutus oli Euroopa Ülemkogu poolt kokku lepitud ja meilgi riigikogus kinnitatud fiskaallepe, samuti eelarveraamistiku direktiivi kinnitamine. Fiskaallepingust tulenevalt kinnitas riigikogu nüüd tasakaalus eelarve koostamise nõude eelarveseaduses, samuti sätestasime valitsusele kohustuse esitada ettepanekud eelarvepositsiooni parandamiseks, juhul kui sellest tasakaalunõudest kõrvale kaldutakse. Kui tekib struktuurne puudujääk, tuleb rakendada eelarvepositsiooni parandavad meetmed ning korrigeerida puudujääk järgmistel aastatel valitsussektori eelarvetes sama suures ulatuses eelarve ülejäägiga.
Uue riigieelarve seaduse eesmärk on seega säilitada ja kindlustada majanduse ja rahanduse stabiilsus, et toetada majanduskasvu ja ühiskonna arengut tervikuna.