Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kallas astub areenile suure usalduskrediidiga
Uudis olnuks see, kui peaminister Andrus Ansip poleks laupäeval Tartus peetud kõnes tagasiastumisest teatanud. Ent kõik läks nii nagu Reformierakonnal ette valmistatud. Ansip esitab lahkumispalve presidendile 4. märtsil.
Reformierakonna varasema kokkuleppe kohaselt eeldatavasti uut valitsust moodustama hakkaval Siim Kallasel on nii ettevõtjate kui ka laiema avalikkuse silmis suur usalduskrediit. Selle realiseerimise õnnestumine sõltub eelkõige Kallase valmidusest taastada ühiskonnas komme eri osapooli ära kuulata. Kallas on öelnud, et soovib poliitikasse tuua eelmisel aastal esmakordselt teoks saanud arvamusfestivali vaimu. See on hea eeskuju ning ei jää loodetavasti pelgaks sõnakõlksuks.
Ettevõtjad on lootusrikkad. Ettevõtjad on Kallase suhtes positiivselt meelestatud, uskudes, et tema Euroopa-kogemus, laiem pilk ja empaatiavõime parandavad Reformierakonna kulunud mainet ning pööravad partei näo taas ettevõtjate poole. Ansipi viimast aastat peaministriametis märgistasid mäletatavasti Reformierakonna ja eriti rahandusminister Jürgen Ligi teravad vastuolud ettevõtjatega. Lootusi Kallase “messiarolli” suhtes võimendab tüdimus Ansipist. Ligi üheksa aastat peaministriametis on väga pikk aeg nii Eesti kui ka Euroopa mõistes.
Ehkki Reformierakond peab Kallase asumist peaministriametisse kindlaks, on vähemasti formaalselt otsustusõigus edasiste arengute suhtes praegu president Toomas Hendrik Ilvesel, kes määrab neljateistkümne päeva jooksul alates valitsuse tagasiastumisest uue peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks valitsuse moodustamise. Presidendi eile peetud vabariigi aastapäeva kõne ei anna põhjust kahelda, et Kallase ja Ansipi kohavahetusel on Ilvese heakskiit olemas. Niisiis teeb ta ettepaneku moodustada uus valitsus Kallasele. Samuti pole praeguse seisuga põhjust arvata, et takistusi tuleks riigikogu poolt või et Kallas ei saaks uue valitsuse kokkupanekuga hakkama. Eeldatavasti on ministrikohad juba jagatud. Reformierakonnal on võimalus jätkata nii senise koostööpartneri IRLiga kui ka kaasata uusi partnereid.
Tuleva-aastasteks riigikogu valimisteks valmistumisel annab liidrivahetus Reformierakonnale hea positsiooni, sest aasta on küllaldane tõendamaks uuenemistahet ja elujõudu, mida viimastel aegadel on selgelt nappinud. Kallasel on võimalus näidata, kuidas ta mõistab tänase seisuga 1995. aastast pärit kodanike manifesti, mille seisukohtadel ta on öelnud end asuvat. Ligi kahekümne aasta taguse dokumendi seisukohad vajavad edukaks toimimiseks kindlasti uut, tänase päeva vajaduste kohast mõtestust.
Minevikust tulevikku. Kallase usalduskrediit on boonus, ent ühtlasi ka koorem, sest mida suuremad on ootused, seda kergem on neid maha mängida. Kallasel ei tasuks ignoreerida Reformierakonna minevikuga seotud piinlikke küsimusi (erakonna rahastamine), sest reformipartei ühe asutajana on teda peetud partei käekäigu ja kuvandi eest vastutajaks ka neil aegadel, mil ta viibis Eestist eemal. Minevikust on võimalik vabaneda vaid selle kohta tõtt tunnistades. Kallas on seni Reformierakonna omal ajal võimule aidanud ettevõtjate nimesid kiivalt saladuses hoidnud ning VEB Fondi teemat nimetanud rahvaluuleks.