Hiina võitleb saastatud õhuga uuel moel

Läinud nädalal oli õhusaaste eriti tuntav, kui rahvasaadikud saabusid üle riigi kongressile. See on väljakannatamatu, ütles Kliimamuutuste strateegiakeskuse peadirektor Li Junfeng.

Mis oleks parem tähelepanu kõrvalejuhtimiseks, kui võtta üles kampaania Jaapani peaministri Shinzo Abe vastu, kes on veel hullem vaenlane kui saastatud õhk?

Hiina on vaenutsenud Abega alates tema ametisseastumisest 2012. aasta lõpus. Vastaspoolte retoorika on läinud aina ägedamaks. Nüüd soovib Hiina viia Jaapani-vastase kampaania uuele tasemele. Sel nädalal on rahvakongressi päevakorras ühe teemana ettepanek kehtestada kaks riigipüha. Ei ole kahtlustki, et kummitempel Hiina parlament kinnitab mitte ühe, vaid suisa kaks Jaapani vihkamispäeva.

3. detsember hakkaks kandma nime Hiina rahva võidupäev sõjas Jaapani agressiooni vastu ja tähistaks maailma fašismivastase sõja lõppu. 13. detsember mälestaks Nanjingi massimõrva aastapäeva, kui 1937. aastal korraldasid Jaapani sõdurid Hiina endises pealinnas veresauna. Hiina teatel tapeti siis kuue nädalaga üle 300 000 inimese.

Vabade päevade andmine on Hiinas iseäranis tähelepanuväärne, sest valitsus ei soovi neid inimestele tegelikult võimaldada. Sel aastal oli näiteks vana-aasta õhtu tööpäev. Paljud töötajad ei saa isegi palgalist puhkust, mistõttu nende ainus reisimise võimalus on nädalapikkuse kuldsa nädala pühade ajal. Teine võimalus on 1. oktoobril rahvavabariigi sünnipäeval. Kuid mida valitsus annab, selle võtab ta ka tagasi. Hiina nõuab töötajatelt "laenatud tööpäevade" tagasitegemist mõnel nädalavahetusel.

Eelnõu asjastus on kummaline, kuna sõja lõpust on möödas nii palju aastakümneid. Hiina valitsus on aga tige, et Jaapan keeldub läbi rääkimast kaljusaarekeste pärast Ida-Hiina meres, mida Jaapan nimetab Senkaku saarteks ja Hiina Dianoyu saarteks.

Kaks uut püha annaksid Hiina valitsusele võimaluse regulaarselt ja formaalselt hoida fookuses mitte vaid seda, mida jaapanlased tegid 1930ndatel ja 1940ndatel, vaid ka millist ohtu kujutab Abe. Või nagu Hiina selgitas ametlikult China Dailys, väljendavad riigipühad Hiina suhtumist rahvusliku suveräänsuse turvamisse, territoriaalsesse solidaarsusesse ja maailma rahusse.