Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikontroll soovitab kaotada eripensionid
Riigikontroll soovitab kaaluda võimalust kaotada ennetähtaegne pension, eripensionid, väljateenitud aastate pensionid ja soodustingimustel vanaduspensionid.
Riigikontrolli aruandest pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse kohta selgub, et vajaduse korral võiks osa ametialade puhul asendada pensioni eriskeemid tõhusate isikukaitsevahenditega, pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid, kompenseerida suurema palgaga vms ning pakkuda karjääri lõpufaasis paralleelselt töötamisega võimalust osaleda riiklikus täiendus- ja ümberõppes.
Riigikontrolli hinnangul ei ole enam põhjendatud ega otstarbekas säilitada enamikku pensionisüsteemis kehtivaid eriskeeme – aina enam kasutatav ennetähtaegne vanaduspension loob võimalusi saada põhjendamatult vara pensionile nende inimeste jaoks, kes peaksid abi saama mujalt sotsiaalsüsteemist.
„Soodustingimustel vanaduspension ning väljateenitud aastate pension loodi selleks, et kompenseerida rasketest ja tervistkahjustavatest töötingimustest tulenevat negatiivset mõju tervisele. Vastava pensioniõiguse omandanutel ei ole tervislik seisund aga kehvem kui ülejäänud rahvastikul ning pension võimaldab neil seega saada palgale lisasissetulekut,“ selgus aruandest.
Riigikontrolli teatel on eripension kõrgeim keskmine pension, mida mullu maksis riik ligi 600 eurot kuus. Keskmine vanaduspension oli poole väiksem. Samal ajal oli näiteks keskmine prokuröri pension 1425 eurot ja kohtuniku pension 2140 eurotehk 2,3 korda suurem kui keskmine Eesti brutokuupalk. 2000.–2012. aastal on eripensioni saajate hulk kasvanud üle 21 korra ning 2005.–2012. aastal kasvas uute eripensionäride arv umbes 30%. Keskmiselt saadakse eripensioni Eestis 29 aastat, samal ajal kui keskmisel vanaduspensionil ollakse 18 aastat.
Kuigi mitmed eripensionid on kaotatud, moodustavad need riigikontrolli teatel eripensionikulude seisukohalt väikese osa – suurema osa rahast võtavad jõustruktuuride eripensionid, mille reformimisel riik seni edu saavutanud ei ole. Riigikontrolli hinnangul ei ole eripensioni maksmise põhjendused ja seatud eesmärgid enam aja- ega asjakohased.
Riigikontrolli hinnangul on pensioni eriskeemid õigustatud, kui soodustavad pensionikindlustuse jätkusuutlikkuse tagamist ja inimeste pikaajalist aktiivset osalemist tööturul. Praegu eriliiki pensionid nende eesmärkide saavutamisele kaasa ei aita.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.