Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swedbank: kiire palgakasv jääb lähiajal püsima

    Nagu ootasime, aeglustus keskmise brutokuupalga kasv eelmise aasta viimasel kvartalil, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

    Neljandal kvartalil kasvasid palgad 7,6% ning aasta keskmiselt isegi 7,8%.
    Inflatsiooniga korrigeeritud palga reaalkasv kiirenes Mertsina sõnul juba kuuendat kvartalit järjest ning ulatus neljandal kvartalil 6%-ni. "Võrreldes üle-eelmise aastaga, kiirenes 2013. aastal reaalpalga kasv 4,9%-ni (2012. aastal 1,9%) palga nominaalkasvu kiirenemise ning tarbijahindade kasvu aeglustumise koosmõjul," rääkis ta.
    Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar:
    Palgakasvu pilt oli tegevusalati üsna erinev. Kõige kiiremini kasvas nii kuu- kui tunnipalk põllu- ja metsamajanduses ning transpordisektoris, so. tegevusalades, mis olid esialgsetel andmetel majanduskasvu ühed suurimad pidurdajad. Ka 2013. aastal kokku kasvasid nende tegevusalade palgad kõige kiiremini (12%). Teisest küljest, kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses palk hoopis langes. Ligikaudu pooltes suuremates tegevusalades palgakasv aeglustus.
    Samas vähenes põllu- ja metsamajanduses ning transpordisektori tööhõive, mistõttu on veel vara anda hinnangut nende tegevusalade tööjõu ühikukulu kasvule. Küll aga püsis esialgsete arvestuste järgi kõrgel kogumajanduse tööjõu ühikukulu kasv. Kiirhinnangu järgi kasvas töötleva tööstuse lisandväärtus neljandal kvartalil kiiremini, kui tööjõukulu töötaja kohta, mistõttu tööjõu ühikukulu kasv aeglustus või isegi langes. Kuna suurem osa töötleva tööstuse müügikäibest läheb ekspordiks (70%), on tööjõukulude vaoshoidmine kulupõhise konkurentsivõime hoidmiseks väga oluline.
    Eelmisel aastal kiirenes tööjõu ühikukulude kasv ELis vaid üksikutes liikmesriikides, kaugelt kõige kiiremini kasvasid tööjõu ühikukulud Ungaris ja Eestis. Meie peamistest kaubanduspartneritest on Soomes ja Rootsis palgakasv juba mitmendat kvartalit järjest aeglustunud, seevastu Lätis ja Leedus on palgakasv aga kiirenenud. Soome, Rootsi, Läti ja Leedu tööjõu ühikukulud kasvavad Eesti omast oluliselt aeglasemalt, mis tähendab, et nende riikide suhtes kaotame me kiiresti oma kulupõhist konkurentsivõimet.
    Palgakasvu kiirenemine ei suurendanud eelmisel aastal ettevõtete tööjõukulude osakaalu müügitulus ja lisandväärtuses. Küll on aga ettevõtete rentaablus (kasumite osakaal müügitulus) langenud ning see on madalam, kui enne majanduskriisi. Tööjõukulu on Eestis kasvanud tootlikkusest kiiremini juba alates 2011 algusest. See aga nõrgestab ettevõtete võimet majandusprobleemide korral töökohtasid säilitada.
    Kiire palgakasvu üheks peamiseks põhjuseks on jätkuvalt tööjõupuudusest tulenev palkade tõstmise vajadus. Lisaks on töötuse määr langenud Eestis juba alla sellist taset, mis põhjustab ülemäärase palgakasvu survet. Eelmisel aastal panustas palgakasvu kiirenemisse veel aasta alguses ligikaudu 10% tõstetud miinimumpalk, mis mõjutab enim väiksemaid, alla 50 töötajaga, ettevõtteid, kus tuleb töötajate leidmiseks palkasid rohkem tõsta. Neljandal kvartalil ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude mõju palgakasvule vähenes. Palgakasvu kiirenemise taga on ka tsükliline mõju. Tavapäraselt liigub brutopalga kasv üsna tugevas seoses SKP nominaalkasvuga (kasv jooksevhindades). 2009. aasta majanduslangusest taastudes jäi palgakasv majanduse nominaalkasvust mõneks ajaks oluliselt maha. Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele on aga nüüd hakatud palkade kasvu nö tagasi tegema. Samas näitab viimase 15 aasta kogemus ka seda, et majanduskasvu aeglustumisele on palgad reageerinud mõningase viitajaga. Palgakasv on nüüdseks ületanud SKP nominaalkasvu juba kolmandat kvartalit järjest.
    Palgakasvu kiirenemine toetab nõudluse ning seeläbi eratarbimise kasvu. Suurem nõudlus ning suuremad tööjõukulud survestavad aga eelkõige tööjõumahukama teenustesektori hinnakasvu. 
    Kuna tööjõupuudus jääb lähiajal püsima, ei nõrgene peatselt ka surve palkade tõstmiseks. Miinimumpalga kergitamine ning avaliku sektori palgatõus panustavad täiendavalt palkade kiiremasse kasvu. Mõnda aega avaldab veel mõju palgakasvu tsükliline efekt. Järgmisest aastast peaks aga palgakasv minema paremasse kooskõlla SKP nominaalkasvuga. Kuna inflatsioon jääb sellel ja järgmisel aastal madalaks, püsib palkade reaalkasv üsna tugev.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Wise’i tulemuste järel hakkas aktsia odavnema
Wise’i aktsia hind on teisipäeval avaldatud kvartali tulemuste järgselt kukkunud pea kümnendiku jagu.
Wise’i aktsia hind on teisipäeval avaldatud kvartali tulemuste järgselt kukkunud pea kümnendiku jagu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.