Keevaline "remondimees"

Reedene Äripäev kirjutab artiklis "Tüli hobuste pärast" konfliktist Tori Hobusekasvanduse juhataja Imre Samsi ning põllumajandusministeeriumi vahel. Sellesse tülisse on kolmanda osapoolena kaasatud ka Maario Laas.

Kohtume Laasiga tema finantskonsultatsioone ja raamatupidamist pakkuvas kontoris Tatari tänaval jaanuari lõpus. Nädalapäevad varem teatasid Vaba Isamaaline Kodanik ja Parem Eesti, et liitusid eesmärgiga asutada partei. Laasis nähakse andekat liidrit, ehkki suures poliitikas on tegu tundmatu nimega.

Laas on heatujuline, tähistab parasjagu oma tagasihoidlikus töökohas 37. sünnipäeva. Tema tuju langeb kiiresti, kui ta taipab, et jutuks ei tule tema juhitava Hobusekasvatajate Seltsi ning toidu- ja veterinaarameti vaheline kohtuvaidlus. Ehkki ajakirjanik polnud seda teemat kordagi nimetanud, eeldas Laas endamisi, et intervjuu tuleb sel teemal.

Seetõttu nõuab ta tungivalt, et avaldaksime inimeste nimed, kellega veel on räägitud. "Ega me ei pea seda intervjuud tegema, võime ära ka jätta selle," ähvardab Laas. Kuna teemaks on Tori hobusekasvandus, selle ümber käivad intriigid ja Laas on loos üks võtmeisik, pole võimalik eelnevalt kõiki nüansse ning allikaid tutvustada.

Laas on endast väljas, tõstab häält, ei kuula selgitusi ega luba küsimusi esitada. Lõpuks ta siiski nõustub vastama, vabandades, et pole jõudnud end Tori hobusekasvandusega seonduvaga kurssi viia. Kui ta on juba alustanud, jätkab juttu rahulikult ja põhjalikult.

Oma senistest tegemistest rääkides ütleb Laas, et hakkas hobustega tegelema 2012. aastal, kui ostis pankrotti sattunud ettevõttelt partii hobuseid. Nüüd kuulub Laasile Hanila vallas ligi 400 hektarit koos rendimaaga. Seal asub ka Ranna Rantšo, mis ühtlasi pakub ka majutus- ja meelelahutusteenust. Eeskätt on tegu siiski perele mõeldud mahefarmiga.

Pelgalt hobusekasvatusega ära ei ela. Laas nendib, et hobusekasvatusel on praegu keerulised ajad. Mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. "Praegu veel ots otsaga kokku ei tule," nendib ta. Samuti ehitab Laas Otepää valda Pedajamäe külasse MetsaSpad. Talle kuulub seal peaaegu 3 hektarit maad.

Hobusekasvatajate Seltsi esimees on Laas olnud nüüdseks peaaegu aasta. Ka seltsi puhul on ta eesmärgiks võtnud remontimise. Seda on märganud ka Eesti raskeveohobuste haruseltsi esindaja Tiina Piirmets, kel jagub uue esimehe kohta kiitust kuhjaga. "Tal on suur energia, mis mõjub kõigile innustavalt. Suur asi on hea ja avatud suhtlemine. Ta oskab luua hea õhkkonna, kus kõikidel on võimalik ennast hästi tunda ja kõiki kuulatakse," sõnab Piirmets.

Kuid Laasile on tekkinud ka vastased. Üheks neist on Sporthobuste Kasvatajate Seltsi esimees Raigo Kollom, kes väidab, et tal pole ühtegi head sõna öelda. "Selline meelelaad, nagu on ka tema juhitaval seltsil, et riigil on suur kohustus kõiki aidata, sõltumata sellest, mida need inimesed või ettevõtted ise teevad või kuidas hakkama saavad," on Kollomile vastuvõetamatu.

Kollomi hinnangul pole Laasil hobustega tõsiseltvõetavat kogemust. Ka ettevõtjana pole Laas seni läbi löönud. Rääkimata tema poliitilistest ambitsioonidest, mis on Kollomi hinnangul naeruväärsed: "See mees ei ole kindlasti ühtegi kapitaalremonti kuskil organiseerinud."

Jaanuaris avaldas Laas Postimehes arvamusloo "Eesti vajab kapitaalremonti". Selles kirjutas parteiasutaja, et Eesti on muutunud poliitikute omandiks: poliitikud manipuleerivad inimestega, et kindlustada oma võim, ning isemõtlemine ja iseotsustamine on peaaegu võimatu.

Vaba Isamaalise Kodaniku esimees Andres Herkel märgib, et Laas on karismaatiline noormees. "Kindlasti  on tegu inimesega, kes pulbitseb energiast. Mis suunas see minema hakkab, on iseküsimus," ütleb Herkel. 

Kas tegu võib olla ka tulevase peaministriga? Herkel hakkab naerma. "Jätan ennustamata. Kindlasti võtaks selline areng kaua aega," märgib ta.

Siiski möönab Herkel, et Parema Eesti põhimõtted on võrreldes Vaba Isamaalise Kodaniku liikmete omadega radikaalsemad. "Kui kaugele jõuame ühisarusaamadega, on mõneti lahtine, kuid oleme suutnud selle asja liikuma lükata," rääkis Herkel paar nädalat tagasi. Seepeale, mõni päev hiljem, teatas Parem Eesti avalikult, et jätkab üksi. Kahe ühenduse kooselu jõudis kesta vaid kuu.

Laas toob enda iseloomustamisel välja, et ta on juristi haridusega veevalaja. "See tähendab, et minus on kombinatsioon idealistlikust unistajast ja detailides urgitsejast, kes on enesekindel õigluse eest seisja. Vahel ei ole selline isik teistele mugavaim koostööpartner."

Lahkulöömist Vabast Isamaalisest Kodanikust põhjendas Laas sellega, et Parem Eesti saab üksi hõlpsamalt oma eesmärke ellu viia: "Parem Eesti leiab, et Eesti riik vajab põhjalikku restarti, mitte vaid kohatist timmimist. Eesti on sügavas kriisis, praegune poliitiline süsteem on end täielikult ammendanud ja diskrediteerinud."

Seni pole Laasi poliitiline tegevus tähelepanu pälvinud. Ta kandideeris 2005. aastal Res Publica nimekirjas Kohila vallavolikogusse, kus oli liige 2009. aastani. Enne seda ja ühtlasi samal ajal töötas ta Kohila valla kultuurikomisjonis.

Erakonnakaaslasest Kohila maavanem Heiki Hepner jääb jänni, kui püüab kirjeldada Laasi poliitilisi saavutusi kohalikul tasandil. Pigem meenub Hepnerile, et tegu on aktiivse tervisespordimehega.

Laas sõnab, et tal polnudki Kohila vallavolikogu liikmena suuremat poliitilist ambitsiooni. "Meil ei ole endiselt mitte mingisugust poliitilist ambitsiooni. Meil on ambitsioon muuta Eesti elu paremaks. Praegu on selleks ainus võimalus teha seda poliitilise sekkumisega. Aga see nüüd ei tähenda, et me tahaks hirmsasti poliitikasse minna, kes me sellega seotud oleme. Kaugel sellest," kommenteerib Laas erakonna loomise plaani.

Pigem tuntakse Laasi kodanikealgatuste järgi. Üheks neist on "Eesti rattarikkaks", mis loodi eesmärgiga innustada linnaelanikke kasutama jalgratast igapäevase liiklusvahendina.

Nüüd tegeleb Laas aktiivselt Eesti Ettevõtlike Noorte Koja projektiga "Väärtusta tulevikku". Ta on sellega seoses käinud peaaegu 35 koolis ja kohtunud mitme tuhande noorega. Programmi eesmärk on julgustada noori iseseisvalt mõtlema. "Seis täna koolides on kordades hullem, kui seda oleks osanud ette kujutada. Seda ei saa muuta tegevuse, vaid süsteemi tasandil," räägib Laas.

Autor: Katariina Krjutškova, Aivar Hundimägi