Kaamera tööl - valvaja või parandaja?

ASi Strand tegevdirektor Aime Vilgas räägib, et neil on kaamerad klienditsoonis. "Ehk nende kohtade peal, kus võib midagi juhtuda."

Tema sõnul on aeg-ajalt olukordi, kus tuleb kliendile tõestada, kuidas mingi asi täpselt toimus, ükskõik kas see puudutab raha tagasiandmist, kaardi üleandmist või kaubanõuet. "Kaamera salvestab kogu aeg ja kui on tarvis, saame üle vaadata kuupäeva ja kelleaja. Aga need on erandjuhud, kui oleme sunnitud seda tegema," räägib Vilgas.

Ma ei usu, et töötajaid kaamera segaks, lisab ta. Vähemalt pole ta seda kunagi täheldanud ega kuulnud. "Pigem on töötajad sellega nii ära harjunud, et ei pane tähelegi," usub ta. "Kui inimene tuleb tööle, siis ta allkirjastab lepingu, kus on see kirjas. Ja tööl käiakse siiski selleks, et täita töösituatsioone, mitte mõelda sellele, kas ja kuidas inimest filmitakse. On ju ka puhketoad ja garderoobid, kus kaameraid pole, aga pole märganud, et inimesed seal teistmoodi käituksid," räägib Vilgas, kelle sõnul meie tänane päev ongi selline, kus iga samm on põhimõtteliselt jälgimise all "Ükskõik kas siis mobiili, GPSi või mõnel muul tehnilisel moel. Me ei saa enam astuda pea ühtegi sammu, et me ei oleks kellegi silma all, ükskõik kas oleme poes, rahaautomaadi juures või bensiinijaamas. Võib-olla ainult oma kodus meid ei jälgita, kui pole sinna ise seadmeid paigaldanud."

Mõtlemist pole võimalik jälgida. ASi Regio tegevjuht Ülo Säre ütleb, et nende kontoris pole kaameraid kunagi olnud, sest selleks pole vajadust nähtud. Need on vajalikud ekstreemsetes oludes, kus peab jälgima tööohutust, usub Säre. "Meil on tegu mõtlemise tööga ja selle protsessi hinnata pole võimalik," lisab ta, nii et pole tekkinudd kiusatust töötaate tegemisi kaamerate abil jälgida. "Tööprotsessi ja progressi jälgimiseks on olemas raportid, mis annavad ülevaate olukorrast."

Regio aga pakub läbi partnerite võimalust autode ja välitöötajate jälgimiseks mobiilirakendustena. "Pigem on ettevõtete eesmärgiks veenduda, et töötaja jaoks on olukord turvaline, mitte kontrollida, kus ta on ja mida teeb," usub Säre. Mõned ettevõtted jälgivad, kus nende töötajad ja autod parasjagu viibivad, aga see säästab sageli juhti bürokraatiast, näiteks sõidupäeviku näol. "Aga eks see võimaldab teisalt ka tööprogressi jälgida. Ka tehases, kus on võimalus, et töötaja jääb näpust ilma, vaevalt et kaameatest loobutakse. Meie puhul on tööprotsessi kaamera abil väga raske hinnata. Aga kindlasti on ka ettevõtteid, kes tahavad pilku peal hoida just sellel, mida ja kui palju töötajad tööajal teevad," räägib ta.

ASi Kalev tegevedirektor Kaido Kaare räägib, et ettevõttes on kaamerad olemas ja ka töötajad nende olemasolust teadlikud. "Ehk on see ka ülddistsiplineeriv," ütleb ta, "aga pigem aitab see olukordi vajadusel üle kontrollida. Kui on tekkinud kõrvalekalle või vale operatsioon," selgitab ta. Lisaks on kaamerad vajalikud muidugi ka turvakaalutlusel.

Kaare usub, et kaamerate olemasolu sõltub palju ka ettevõtte suurusest. Kui organisatsioonis on üle 200 inimese, on juba logistliselt vajalik, et oleks võimalik liikumisi näha.

Haapsalu Uksetehase ASi juhatuse liige Ago Soomre ütleb, et kaameraid kasutatakse tehases palju, need on tootmisesse sisse ehitatud. Kaamerate abil on võimalik tagantjärele üle vaadata, mis on toimunud. Tööprotsessi kaamerate abil igapäevaselt ei jälgita. Põhiliselt on see aga siiski tarvilik valvurite jaoks. "Ka valvuritel on ülemused, kes omakorda kontrollivad valvurite tööd," ütleb ta. Nii vaadatakse hommikuti üle öised lindistused, kus graafiline joon näitab kohe ära, kui on toimunud territooriumil mingeid liikumisi öösel. Nii on oma territooriumilt avastatud näiteks ilves, kes seal öösel käib.

Ehkki kaamreaid igapäevaselt ei jälgita tööprotsessi kontrolliks, kuna pole vajadust, ja selleks poleks aegagi, lisab Soomre, et kaamera võimaldab siiski vajadusel jälgida ka töötajate poolt tööaja ostarbekat kasutamist. Kui on vajadust, seda ka jälgitakse, ehk siis juhul kui on tekkinud kellegi suhtes küsimusi. Soomre lisab, et tsehhis on ka meister, kes palju lähemalt ja täpsemalt inimesi töötamas näeb. Et üleval olevad kaamerad mõjuksid töötajatele distsiplineerivalt, Soomre ei usu. "Kahjuks mõjub see ainult nädal kuni kuu aega," ütleb ta. "Vähemalt on mul jäänud selline mulje, mind ennast ju ei jälgita. Siis on inimesed sellega harjunud ja mõju kaob."  

See, kas kontoritöötaja tööd jälgitakse või mitte, näitab juhi arusaamu, usub Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.

ASi Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ütleb, et ettevõte on turvatud. "Loomulikult me kasutame palju videovalvet, seda juba sellepärast, et käsitleme aktsiisikaupa ja aktsiisilao omamine tähendab suuremat valveloleku vajadust, peame turvalisust väga tähtsaks ja peame maandama kõik välised ja ka ettevõttesisesed riskid." Eesmärk ongi turvata territoorium ja laod ning tootmistsehhid. "Tsehhis on tootmisliini ääres kaamerad üleval, mis filmivad liini tööd ja see aitab ka juhte, kes pole iga hetk liini kõrval, sest nii saab juht teada, kui see seisma jääb ja võimaldab kiirelt reageerida. Teeme n-ö protsessi pildistamist, mis aitab tootmist paremaks muuta," räägib Kalvi.

"Aga kontoris meil kaameraid pole ja kontoritöötajaid me ei jälgi," lisab ta. Kalvi ütleb, et see on juhi stiili ja liberaalsuse küsimus. Oma rolli mängib selles ka aspekt, kui tõhusalt on võimalik kaamerate abil tööprotsessi jälgida. "Kui kaamera pannakse üles ainult selleks, et tekitada hirmu oreooli, et iga sammu jälgitakse, siis ei ole sellel erilist mõtet. Meie distsiplineerime teiste vahenditega, meil on sisekorraeeskirjad ning püüame töötajate motivatsiooni hoida," ütleb Kalvi. "Eks kaamera järgi on ka keeruline öelda, kas töötaja teeb tööd või loeb hoopis arvutis ajalehti," lisab ta. Lihtsam on hinnata tulemuslikkust ja panust, kui et mõõta stopperiga tööle pühendatud minuteid.

Inimese töötahe oleneb sisemisest motivatsioonist, usub Kalvi, mistõttu üritatakse pigem kokku panna head meeskonda, kus toimiks sisemine kontroll. "Kui kolleeg rõõmustab iga töövõidu üle, siis on ka endal piinlik laiskvorst olla," ütleb Kalvi. Tema kogemuse põhjal on eestlane selline inimene, kes vajab motiveerimist. "Piitsameetod võib anda hoopis vastupidise tulemuse."Kalvi toob paralleeli, et ka ühiskond jaguneb kaheks: ühed, kes arvavad, et kõik peaks olema väga rangelt seadustega paika pandud ning teised, kes loodavad pigem eneseregulatsioonile ja kirjutamata reeglite tekkele. "Kes eelistab paksu riiki ja kes kodanikuühiskonda. Mina olen pigem liberaalse poole pooldaja."

Silja Martin, ASi Estravel vanemreisikonsultant

Meil ei ole ruumis kaamerat, ehk on turvakaamera kusagil klienditsoonis või koridoris, aga minu töökohal mitte. Mina tunneksin ennast kaamera all ebamugavalt. Mitte et ma midagi slikerdaksin, aga kui näiteks koju paigaldatakse turvakaamera, siis hoolimata sellest, et ma midagi halba ei tee, oleks see minu jaoks minu privaatsfääri tungimine. Samamoodi kui poes hakkab turvamees sabas käima, siis ehkki ma ei kavatse midagi varastada egai käituks ilma turvameheta teistmoodi kui tema pilgu all, siis see siiski häiriks. Ei usu, et hakkaks kaamera paigaldamisel lausa töökohta vahetama selle pärast, aga põhimõtteliselt mulle selline mõte ei meeldi. Võib olla oleksin selle olemasolul ka nii harjunud, et ei paneks tähelegi. 

Autor: Rivo Sarapik, Urve Vilk